/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/11/7396239t1h70f3.jpg)
Euroopa Liidu liikmesriigid arutavad tänasel kalanduskohtumisel muude teemade hulgas ka angerjapüügi keelamist Atlandi ookeanis ja Läänemeres.
Euroliit tahab angerjapüügi keelata (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Angerjate arvukus on võrreldes 1960–70. aastatega ligikaudu 99 protsenti vähenenud, seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku angerjate püük Atlandi ookeanis ja Läänemeres üldse keelata ning muuta rangemaks ka siseriiklikke angerjamajanduskavasid,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
Angerjate arvukuse vähenemisel on mitu põhjust – ülepüük, elupaikade vähesus ja paisutatud jõed, mis takistavad angerja rännet nende elupaikadeni. Arvatakse ka, et angerja rännet Euroopasse mõjutab Golfi hoovuse muutumine. Lisaks sellele teatakse väga vähe Sargasso meres asuvatest angerja koelmualadest ja angerja noorjärkude elutsüklist.
Populatsiooni taastumist raskendab ka asjaolu, et klaasangerjana Euroopa rannikule jõudev angerjas rändab tagasi kudealadele Sargassosse alles 6–8 aasta pärast või isegi hiljem. Seetõttu on teadlased soovitanud viia miinimumi igasugune inimtegevus, mis angerja rännet mõjutab.
Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011–2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest püük on mitu korda vähenenud: kui aastail 2004–2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täismõõdus rändangerjat, siis mullune püügimaht oli 700 kilogrammi.
Lisaks on põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel kavas kokku leppida järgmise aasta Euroopa Liidu kalapüügivõimalused kõikides Euroopa Liidu vetes (v.a Läänemeri ja Must meri, mille osas lepiti kokku juba varem) ja Euroopa Liidu kalalaevade püügivõimalused rahvusvahelistes vetes.