Akadeemik Lauri Mälksoo pälvis maineka rahvusvahelise auhinna

Auhinna üleandmise tseremoonia toimus 1. detsembril Potsdamis.

Peregrinuse auhinna kandidaatideks võib üles seada Ida- ja Kagu-Euroopa teadlasi, kes vaatamata suhteliselt noorele eale on juba saavutanud väljapaistvaid tulemusi mistahes teadusvaldkonnas. Auhinna asutas Saksa jurist ja majandusteadlane Rudolf Meimberg. Varasemalt on auhinnasaajad olnud Venemaalt, Poolast, Rumeeniast ja Horvaatiast; Lauri Mälksoo on esimene auhinnasaaja Balti riikidest.

Auhinna omistamisel väärtustas žürii enim Lauri Mälksoo teadustööd Venemaa rahvusvahelise õiguse kontseptsiooni uurimisel. Silmas peeti eelkõige 2015. a Oxfordi ülikooli kirjastuse poolt välja antud monograafiat «Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest» (eesti keeles 2016). Rahvusvahelise teadlaskonna tunnustust väljendab USAs sellele tööle omistatud mitterahaline Marshall Shulman’i raamatuauhind.

Lauri Mälksoo tööde tsükkel, mille tuumikuks on see monograafia, sai sellel aastal ka Eesti teaduspreemia sotsiaalteaduste alal. Uurimus kujutab endast ekspertide hinnangul viimase poolsajandi kõige põhjalikumat analüüsi rahvusvahelise õiguse arengust Venemaal alates tsaariaegsest kirjandusest kuni kaasajani, ühendades ajaloolise käsitluse, interdistsiplinaarsuse ja tänapäevasuse.

Võrdleva õiguse doktriini kaudu on ilmestatud Vene õigusteaduse suhteid, sidemeid ja erinevusi naabermaadega ning näidatud, kuidas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja normid, kuigi teoreetiliselt universaalsed, on eri riikides erinevalt tõlgendatud.

Taoline tunnustus Eestile näitab, et Eesti teaduspreemia pälvinud teadustööd on kogu maailmas kõrgelt hinnatud.

Kui vetruv on rahvusvaheline õigus?

Lauri Mälksoo on demonstreerinud, et rahvusvahelise õiguse doktriin Venemaal muutus olenevalt rahvusvaheliste suhete arengust maailmas ja eriti Venemaa enda sisemistest metamorfoosidest, säilitades samal ajal aga ka oma suhtelise järjepidevuse.

Ta ise selgitab: «Rahvusvaheline õigus tugineb teatud alusprintsiipidele, Venemaa paneb nendes aga teistmoodi rõhuasetused kui Lääs.»

Üks meile südamelähedasemaid teemasid on väikeriikide enesemääramise õigus. «Venemaa eelistab üldiselt rõhutada suveräänsust ega rõhuta inimõigusi ja inimesekesksust. Seejuures peab Venemaa silmas enda suveräänsust, mitte ilmtingimata väiksemate naaberriikide oma, väiksemad riigid on tema nägemuses suuremate järgi joondujad,» selgitab Lauri Mälksoo.

Lauri Mälksoost sai õigusteadlane paljuski tänu oma vanavanaisa, Tartu ülikooli haridusega juristi August Lepsi (1896–1972) eeskujule. Akadeemik Mälksoo valiti 2015. a teise Eesti kodanikuna prestiižse rahvusvahelise õiguse instituudi liikmeks. Tegu on 1873. a Gentis asutatud äärmiselt maineka õigusorganisatsiooniga, kuhu kuulub maksimaalselt 132 eluajaks valitud liiget (arvestamata üle 80 aasta vanuseid liikmeid). Tollal 40-aastase Mälksoo näol on tegu ühe kõige noorema inimesega, kes sinna kaasajal valitud on.