Paavst palus Viilmat enda Eesti visiidi õnnestumise eest palvetada (1)

Luterliku Maailmaliidu (LML) Ida-Euroopa piirkonna asepresidendina neljapäeval Vatikanis paavstiga kohtunud Viilma jagas oma rõõmu ja tänu paavsti eesseisva visiidi üle Eestisse ja teistesse Balti riikidesse eeloleva aasta sügisel ning paavst vastas, et peame ühiselt palvetama selle visiidi õnnestumise pärast ning palus peapiiskoppi hoida paavsti ennast eraldi oma palvetes, teatas peapiiskopi kantselei BNS-ile.

Viilma kuulus LML delegatsiooni koos liidu presidendi, peasekretäri ja seitsme piirkonna asepresidendiga.

Pooletunnise eraviisilise kohtumise raames andis LML president peapiiskop Panti Filibus Musa paavst Franciscusele üle luterlaste tervituse ning tänas reformatsiooni 500. aastapäeva ühise meenutamise eest kogu maailmas. «Teekond konfliktist osaduse poole, millele oleme luterlaste ja katoliiklastena ühiselt asunud on tagasipöördumatu ning me ei soovi, et see enam kunagi katkeks,» sõnas Panti Filibus Musa.

Paavst Franciscus vastas sõnavõtuga, milles meenutas oikumeeniliselt eriti meeldejääva aasta sündmuseid ning rõhutas ühise palve tähtsust kristlaste jaoks. "Ainult palvetades saame näidata hoolivust üksteise vastu. Palve puhastab ja tugevdab meid; valgustab meie teed ja aitab liikuda edasi. Palve on nagu kütus meie teekonna täieliku ühtsuse poole," ütles ta. Oma sõnade kinnituseks kutsus paavst kohalolnuid ühiselt palvetama Meie Isa palve sõnadega, mida üheskoos igaüks oma emakeeles ka tegi.

LML delegatsioon kohtus pärast visiiti paavsti juurde ka Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstliku Nõukogu presidendi kardinal Kurt Kochiga. Kohtumisel oli peapiiskop Urmas Viilma võimalus rõhutada paavsti eelseisva visiidi olulisust kristliku vähemusega ning ajaloos mitmed katsumused ületanud Eestisse, samuti Lätti ja Leetu. «Loodan, et Püha Isa visiit on teie paljukannatanud rahvale ja kirikutele õnnistuseks,» sõnas kardinal Koch.

Luterlik Maailmaliit, mille asutajaliige aastast 1947 on ka EELK on Rooma-Katoliku kirikuga pidanud ühiseid läbirääkimisi juba viiskümmend aastat ning selle aja jooksul on jõutud alla kirjutada mitmele teineteisemõistmist rõhutavale dokumendile, sealhulgas Ühisdeklaratsioon õigeksmõistuõpetusest ja Konfliktist osaduseni. Dialoog täieliku ühtsuse ja ka armulauaosaduseni jõudmiseks luterlaste ja katoliiklaste vahel jätkub ning järgmisel aastal loodetakse jõuda lõpule dokumendiga, mis kõneleb ristimisest ja ühtsuses kasvamisest.