/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2017/11/07/7290807t1he6fb.jpg)
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) leiab, et raiumise kiirus ei õigusta ebaseaduslikku praktikat.
Kodanikuühendus kaebas Nursipalu raadamised edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EMA ja kohalikke elanikke koondava seltsingu Inimsõbralik Nursipalu esialgse kaebuse sisuks oli soov tuvastada Keskkonnaameti otsuse õigusvastasus seoses maa kasutuse muutmiseks vajaliku alusdokumendi ehk planeeringu puudumisega. Alale kavandatakse Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti.
Harjutusväljak piirneb loodava Keretü looduskaitsealaga ning nii kohalikud inimesed kui ka valdkonnaeksperdid on näinud polügooni laiendamises ohtu piirkonna loodusväärtustele. Kuna haruldaste loomaliikide elupaikade kõrvale jääva polügooni arendamisega kaasnev keskkonnamõjude hindamine polnud veel lõppenud, on tekkinud kahtlus, et Kaitseministeerium kartis KMH tulemuste piiranguid harjutusvälja arendamisele, üritades projekti läbi surumiseks seadusi eirata.
«Tallinna halduskohus põhjendas kaebuse tagastamist sisuliselt sellega, et õigusvastasust pole võimalik peale puude maha võtmist enam tuvastada ning kui me raiet sel korral piisavalt kiiresti õiguslike vahenditega peatada ei suutnud, siis võime seda proovida järgmisel korral,» selgitas EMA jurist Sven Anton. Kohtu selline seisukoht on Antoni hinnangul aga vastuolus senise kohtupraktikaga, mille järgi võib õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitada ka ebaseadusliku praktika, näiteks ebaseadusliku raie ennetamiseks.
Samuti pole kohtu seisukoht kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega, sest põhimõtteliselt lubatakse sellega ebaseaduslikku raiepraktikat juhul, kui puud võetakse maha nii kiiresti, et kaebust pole võimalik teo toimepanemise ajal esitada. «Kuna raadamine viidi ellu loetud päevade jooksul, siis puudus EMA-l isegi teoreetiline võimalus taotleda esialgne õiguskaitse rikkumise toime panemise ajal,» märkis Anton. «Seetõttu otsustasime halduskohtu määruse, mis jättis meie kaebuse menetlusse võtmata, ringkonnakohtusse edasi kaevata.»
Kohtu praeguse seisukoha järgi ei ole vaja raie ebaseaduslikkust enam uurida, kuna mets on juba maha võetud, aga ebaseadusliku praktika kordumise ohu tõttu palub kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks kaebust tagasi lükkava määruse tühistamist ning esialgse kaebuse menetlemist.