/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/19/1328702t1h4285.jpg)
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatused, mis teevad toimetulekutoetuste maksmise paindlikumaks, kaotavad vajaduspõhise peretoetuse ja taastavad matusetoetuse.
Riigikogu muutis sotsiaaltoetuste maksmise korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudab toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikumaks ja soodustab toimetulekutoetuse saajate tööle asumist. Muudatustega kaotatakse vajaduspõhine peretoetus, teatas riigikogu pressiesindaja.
Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuune üleminekuaeg, mil inimesele makstakse endises ulatuses toimetulekutoetust. Järgmisel neljal kuul arvatakse pool töötasust toimetulekutoetuse arvestamisel inimese sissetulekute hulgast välja. Selline regulatsioon suurendab tööle asuva inimese kogusissetulekut.
Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.
Seadusega taastatakse matusetoetus, mille maksmiseks suunatakse raha toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele. Raha eraldamisel lähtutakse põhimõttest, et iga surmajuhtumi kohta saaks matusekorraldajatele toetust maksta keskmiselt 250 eurot. Omavalitsustel on õigus toetust maksta vajaduspõhiselt ehk otsustada, kellele ja mis summas matusetoetust makstakse. Samuti saavad omavalitsused raha kasutada nende lahkunute matuste kulude katmiseks, kellel pole omakseid ja kelle matuse korraldab omavalitsus.
Kolmanda lugemise eel võtsid läbirääkimistel sõna Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu kolm saadikut.