:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363333t1hbca8.jpg)
Et linnale kuuluv spordikompleks Tondiraba jäähall kihab korruptsioonist, juhtimisvigadest ja rikkumistest, on uudistest läbi käinud. Samas on see «Pealtnägija» teatel vaid pinnavirvendus suuremast loost, mis algas palju varem.
«Pealtnägija» uuris, miks seisis Tondiraba jäähalli audit üle aasta sahtlis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tondiraba jäähalli 38-leheküljeline audit, mis tänavu 22. novembril lõpuks avalikustati, toob välja ridamisi süsteemseid probleeme: puudus dokumendiregister, asju aeti suuliste kokkulepetega, hankemenetlustel toimus kaos ja kokkumäng kuni pisikeste kurioosumiteni nagu näiteks, et juhtkond sai tihti tasuta lõunaid. «See, et igal leheküljel on midagi, mis tekitab küsimust, kuidas nii on võimalik, selleks ma valmis ei olnud,» kommenteeris linnavolikogu reformierakonda kuuluv saadik Õnne Pillak.
Kevadel pöördus ERRi toimetuse poole parkla- ja toitlustusäriga tegelev keskerakondlane Juri Saharov, kes rääkis täiesti otse, kuidas ta aitas fiktiivsete arvetega Tondiraba juhtidel raha välja petta ja andis altkäemaksu asedirektorile Mart Aarele, kes on nüüdseks ametist lahkunud ja keeldub kommentaaridest.
Linn ütleb, et on kahel korral politseisse pöördunud: esiteks kirjutas sisekontrolör Arvo Teder korruptsiooni vihjemeilile 6. juunil 2016 ja teist korda saatis keskkriminaalpolitseisse valmis auditi tänavu 10. jaanuaril, kuid sellele järgnes vaikus. Kui Saharov valetab, on ta linnategelasi jõhkralt laimanud, kui räägib tõtt, on tegu korruptsiooniga, mida miskipärast ei uurita.