:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/05/7379425t1h7e7c.jpg)
Riigikogu võttis täna vastu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, mistõttu hakkab näiteks riigikogu liikmete ja prokuröride palk sõltuma senisest enam majanduse käekäigust.
Otsustatud: kõrgemaid riigiteenijaid ootab ees palgatõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1. jaanuarist 2018 hakkab kõrgemate riigiteenijate palk hakkab sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust.
Riigi peaprokuröri ametipalga koefitsient hakkab olema 0,85 ehk ligi 4420 eurot. Sama suur on palk ka näiteks riigikogu aseesimehel, õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministritel. Presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe ametipalga koefitsiendiks on 1 ehk 5200 eurot.
Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse maksma igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Muudatusettepaneku järgi oleks kõrgeim palgamäär 5200 eurot ning seadus hakkaks kehtima 1. aprillil 2018. Kuna riigikogu liikmed ei saa iseenda palka muuta, hakkaks uus palgakorraldus kehtima riigikogu järgmisele, 2019. aastal tööle asuvale XIV koosseisule. Ka presidendi ja valitsuse palgamäära hakataks indekseerima sellest ajast alates.
2009. aastal majanduskriisi ajal vastu võetud ning 2012. aastal jõustunud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus nägi ette, et näiteks presidendi, peaministri, riigikogu esimehe, ministrite jt palku arvestatakse kõrgeima palgamäära indeksi ning seaduses sätestatud koefitsiendi korrutisena. Enne seda kehtis riigikogu liikmete palga määramisel nelja keskmise palga süsteem, mille alusel oleks riigikogu liikme kuutasu praegu 4728 eurot.
Kuidas palka arvutatakse?
Indeksi arvutamine peaks muutuma senisest lihtsamaks, kuna kasutatakse riikliku vanaduspensioniga sarnast arvestust. Põhierinevus seisneb aga selles, et erinevalt pensionist võib näiteks riigikogu liikmete palk ka langeda.
Ettepaneku järgi indekseeritakse kõrgeimat palgamäära igal aastal vastavalt majanduses toimunud muutustele ning igal aastal võetakse palgamäära indekseerimise aluseks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Loe lisaks: