/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
Kui 20. sajandi alguses juurutati eesti kirjakeelde palju soomepärast, laenamist põhjendasid nooreestlased sooviga eesti keelt rikastada. Sajandi lõpus jõudsid soome laenud eesti keelde Tallinna kõnekeele kaudu, sellele aitas kaasa nii võimalus näha Soome TVd kui ka isiklikud suhted põhjanaabritega.
Tasub teada – 15+1 hiljuti soomlastelt laenatud sõna eesti keeles (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ale – otsene soome laen allahindluse kohta
Keika – vähe tähtis esinemine muusikute jaoks, n-ö haltuura, soome keeles keikka
Kirbuturg - mugandus soome sõnast kirpputori
Kännukas – mobiiltelefon, kasutati 1990ndatel, mugandus soome sõnast kännykkä
Lebo – laisklemine, oleskelmine
Longero – 1990ndatel Soome õlletootjate tehtud alkoholikokteil, tootenimi mugandati inglise keelest soome keelde – lonkero.
Mehu – viljalihaga mahl, laenatud soome keelest 1970ndatel
Pibo – suusamüts
Pomo – ülemus, otsene laen soome keelest
Pusa – mugandus soome sõnast pusero (pluus)
Rekka – veok, eesti kirjakeeles lubatud kujul reka
Relakas - ketaslõikur või nurklihvija, mugandus soome sõnast rälläkkä
Romu – vanametall, vanaraud, prügi
Tagi – lühike jakk, mugandus soome sõnast takki
Toss – spordijalats, mugandus soome sõnast tossu
Uun – eesti keeles mikrolaineahju kohta kasutatav sõna uuni tähendab soome keeles ahju