Stalnuhhin jagas Narva koolijuhtidele õpetussõnu

Soldino gümnaasiumi direktor Ljubov Fomina pikalt Stalnuhhini koosolekul ei viibinud, sest tema kooli haridusministeeriumi ametnikud külastama ei tule. Soldino kool on sisuliselt valmis minema 60 protsendi ulatuses üle eesti keelele.

«Kohtumisel räägiti direktoritele, kuidas kohtumist ministeeriumiametnikega ette valmistada, milliseid andmeid esitada,» ütles Fomina. «Et inimesed teaksid.»

Mihhail Stalnuhhin ütles, et kindlasti ei olnud tegu kellegi instrueerimisega, aga ta hoiatas direktoreid ministeeriumi ametnike ebaõiglase käitumise eest.

Õpilased pelgavad

Narva Pähklimäe gümnaasiumi direktor Tatjana Zarutskihh ütles, et ei kujuta ette, kuidas Eestis elades siinseid seadusi ei täidaks. Pähklimäe kool on eesti keelele üleminekuks valmis, 60 protsendist on puudu veel seitse protsenti ehk kaheksa ainekursust 57st. «Lisaks puuduolevatele eestikeelsetele kursustele oleks vaja õpikeskkonda parandada ja kujundada ümber hindamissüsteem mitte emakeeles õppijatele,» loetles ühe parema Narva kooli direktor.

Zarutskihh tuletas meelde, et koolil on arengukava, õppekava ja õppenõukogu otsus, mis kõik kinnitavad Pähklimäe kooli üleminekut eestikeelsele õppele. Samas on aga jaanuaris lisandunud kooli hoolekogu arvamus, et õppetöö peaks selles koolis käima siiski vene keeles.

Kooli õpilasesindus on detsembris öelnud, et eestikeelsete ainete arvu gümnaasiumis peaks vähendama. «Õpilased kardavad, et õpitulemuste kvaliteet võib teises keeles õppides kannatada,» vahendas direktor. Juba praegu õpitakse Pähklimäel seitset ainet eesti keeles, millest viis on kohustuslikud kõigile koolidele.

Soldino kooli direktori Fomina sõnul õpivad nende kooli gümnaasiumiõpilased juba praegu täiesti normaalselt eesti keeles ja ka üleminekuks on kool sisuliselt valmis. Ka Soldinos õpetatakse juba rohkem aineid eesti keeles, kui seni nõutud.

Eriti rõõmustas direktor noorte bioloogia- ja geograafiaõpetajate üle, kes on sama kooli vilistlased ja õpetavad eesti keeles. Fomina sõnul on ka eesti keele kui aine õpetajaid juba piisavalt palju, et osa võiks ka muid aineid õpetada.

Soldino kooli hoolekogu ettepanekul korraldati õpilaste seas küsitlus, kas nad tahavad eesti keeles õppida. 85 protsenti vastas, et soovivad gümnaasiumis emakeeles teadmisi omandada. «Nad ei ole vastu, et mõningaid aineid ka eesti keeles õpetatakse,» ütles Fomina.

Soldino koolis, kus on ka hiliskeelekümbluse klassid, võiks direktori arvates ühes gümnaasiumiklassi paralleelis õppida, nii nagu seadus ette näeb, 60 protsenti eesti keeles ja 40 vene keeles, teises paralleelis vastupidi. «Nõrgematel oleks siis lihtsam,» osutas ta kartusele, et kui mõnele antaks õigus vene keeles õpetada, siis võivad need, kus põhiliselt eesti keeles õpetatakse, õpilastest ilma jääda.

Direktorid ütlesid, et koolid teevad ka omavahel koostööd ja abivalmis partner on koolidele Tartu Ülikooli Narva kolledž. «Esimest korda kümne aasta jooksul nägin Narva koolijuhtide silmis tõesti huvi,» ütles kolledži direktor Katri Raik hiljutise kohtumise kohta. Lepiti kokku, et kolledž pakub kõigile kolm kursust: psühholoogia, üldajalugu ja majandusõpe.

Jurist saadab ametnikke

Narva viie kooli juhtide, õpilaste ja hoolekogu esindajatega kohtuma sõidavad haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ja vene koolide probleemidega tegelenud üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. Neid saadab jurist. «Me ei lähe karistusoperatsioonile, meie häälestus on jõuda Narvas kokkuleppele, et koolid siiski lähevad eestikeelsele õppele üle,» ütles Käosaar. «Otsime võimalusi, mõistlikkuse piires ka raha, et üleminek võimalikuks saaks.»

Järgmisel nädalal käib ministeerium samamoodi neis 12 Tallinna koolis, kes on teatanud, et ei ole suutelised eestikeelsele õppele üle minema.

7.–9.  juunini on Eestis visiidil OSCE vähemusrahvuste ülemvolinik Knut Vollebaek, et uurida eesti keelele üleminekut vene koolides. Sel nädalal on eelvisiidil ülemvoliniku ametnikud, kes lepivad kokku juunikuise visiidi täpse ajakava ja kohtumised.