Tallinna koolivõrku ootavad ees suured muudatused (2)

«Kokkuleppe eelnõu kohaselt rajatakse Tallinnasse kuni kolm riigigümnaasiumi: üks Mustamäele TTÜ lähedusse, üks Pärnu maanteele loodava muusika- ja balletikooliga samas hoonestus ja üks kesklinna piirkonda,» rääkis haridusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul peaks eelduslikult kolmes koolis hakkama õppima 2000 last ning õppetöö Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peaksid riigigümnaasiumid alustama õppetööd perioodil 1. september 2020 kuni 1. september 2023.

Pajula sõnul lähtub pealinn oma koolivõrgu arendamisel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kavast 2013–2021, mille kohaselt on klassikomplektide täituvus munitsipaalkoolide põhikooliastmes linnaositi suhteliselt ühtlane, kuid koolidevahelised erinevused on siiski ligi kahekordsed.

Arengukava kohaselt on praegu Haabersti, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosas gümnaasiumi klassikomplektid keskmiselt väiksemad kui põhikooli klassikomplektid. Sellest tulenevalt kavandab Tallinn ka gümnaasiumiosa kontsentreerumist linnaosades, mis võimaldab moodustada igas gümnaasiumiastmes kaks 30 õpilasega paralleelklassikomplekti.

«Pean oluliseks veel märkida, et prognoos näitab põhikoolilõpetajate arvu kasvu, mis tähendab, et lähiaastatel vajadus gümnaasiumikohtade järele suureneb,» lisas ta.

Haridusministeeriumi pressiesindaja sõnul lisaks Tallinnasse rajatavatele uutele koolidele alustab 2018. aastal riigigümnaasium Viimsis, 2020. aastal Tabasalus, eelkokkulepped on olemas ka Saue ja Rae vallaga.

Tallinna uutest gümnaasiumitest üks peaks Tarmu Kurmi sõnul tulema kesklinna ja keskendub kaunitele kunstidele ning hakkab tegema loodava muusika- ja balletikooliga koostööd, samuti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemiaga.  

Teine reaalkallakuga riigigümnaasium on kavandatud Mustamäele ja hakkab tegema koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Kolmas humanitaar- ja sotsiaalainete kallakuga riigigümnaasium peaks tegema eeldatavasti koostööd Tallinna Ülikooliga ning selle võimaliku asukohana on olnud jutuks Endla tänaval asuv vana ministeeriumihoone.

Kurmi sõnul toetab riik riigigümnaasiumide loomisega Tallinna linna koolivõrgu korrastamist. «Nüüdisaegsete gümnaasiumide loomine võimaldab omavalitsusel keskenduda rohkem põhihariduse andmisele ning tagada paremini põhikoolikohti ka seal, kus täna napib,» selgitas ta. Kurm lisas, et  Tallinna linnas õpivad õpilased ka kaugematest piirkondadest ning see tendents suureneb.

Ametnikuna võib riigigümnaasiumide eelistena välja tuua, et n-ö puhas gümnaasiumiosa  annab võimaluse luua just gümnaasiumiõpilasele sobiv õppekorraldus ja koolikeskkond. «Koolid järgivad kvaliteedikokkulepet, neil on oma õppesuunad, gümnaasiumile sobiv koolihoone ja õppevahendid, kooli pidamise kulud on mõistlikud (efektiivne pinnakasutus, energiasäästlikud hooned), kõrg- ja kutsekoolidega on hea koostöö, ühine sotsiaaltoetuste pakett, põhitegevusele keskendumine, oma arendusvõrgustik jne,» lisas ta.

2013. aasta alguses kinnitatud koolivõrgu kava periood langeb rahvastikuprognooside järgi aega, kus põhikooliealiste laste arv kasvab taas, saavutades haripunkti 2020. aastate alguses. Edasi järgneb uus järkjärguline langus. Gümnaasiumiealiste arv järgib samu trende ligikaudu kümneaastase viitajaga. Nende arv läbib kava perioodil mõõna ja taastub. Tallinna munitsipaalkoolide õpilaste arvu prognoos koostati Tallinnas registreeritud sündide alusel.

Neil eeldustel koostatud prognoosi järgi on munitsipaalkoolide õpilaskohtade summaarne vajadus suurim Tallinnas 2024/25. õa-l, kui oleks vaja umbes 41 000 õpilaskohta põhikooliastmes ning 11 100 gümnaasiumiastmes. Kuigi põhikooliastmes õppijate arvu tipp on 2022/23. õa-l, kui seal õpib umbes 42 000 õpilast, siis gümnaasiumiastmes õppijate arv alles kasvab ning võib 2020. aastate keskpaigaks ulatuda 11 500 õpilaseni.

Seetõttu tuleks Tallinna haridusvõrgu kavandamisel arvestada vajadusega tagada vähemalt 52 000 õpilaskohta, mida on ligikaudu 1,45 korda rohkem kui praegu. Tallinna linnastu eeslinnades kasvab samal ajal veelgi kiiremini vajadus uute põhikoolikohtade järele, kuid esmane lahendus sellele tuleb leida siiski kohapeal. Hilisem nõudlus suurema hulga gümnaasiumikohtade järele võib osaliselt puudutada Tallinna.