Polištšuk vabastati ennetähtaegselt vanglast

Sellega rahuldas ringkonnakohus Polištšuki kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebuse ning tühistas Tartu maakohtu määruse 25. aprillist, millega jäeti Polištšuk vabastamata.

Polištšuk peab katseaja lõpuni alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Lisakohustusena ei tohi ta omada, kanda ja kasutada relva. Kui Polištšuk ei järgi katseajal sätestatud kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Tänane kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Ringkonnakohus leidis, et Polištšuki puhul on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Tema vabastamisega enne tähtaega on nõustunud nii vangla, kriminaalhooldusametnik kui ka prokurör.

Ringkonnakohus leidis vastupidiselt maakohtule, et Polištšuki isikuomadused, käitumine vangistuses ja võimalused vabanemisel kaaluvad üle tema toimepandud kuriteo asjaolud. Polištšuk on eakas inimene, tal on vabaduses olemas garanteeritud töökoht, kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik.

Vangla iseloomustusest tulenevalt ei ole Polištšukil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning selle aasta märtsist on ta Tartu vanglas olnud ametis majandusabitöölisena. Polištšukki ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning vangla arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riskid madalad.

Maakohus motiveeris enne tähtaega vabastamata jätmist muuhulgas sellega, et Polištšuk ei ole vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides. Kuivõrd sotsiaalprogrammide võimaldamist ega nende läbimise kohustust kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitud ei ole, ei pidanud ringkonnakohus maakohtu sellekohaseid põhjendusi aga asjakohasteks.

Kinnipeetava individuaalse täitmiskava alusel on Polištšukiga vangistuse ajal läbi viidud vestlused inspektor-kontaktisikuga eesmärgiga korrigeerida väärtushinnanguid ning selgitatud vajadust läbida riigikeele kursust. Ringkonnakohus pidas tähelepanu väärivaks ka asjaolu, et Polištšuk on ise korduvalt avaldanud soovi sotsiaalprogrammis osalemiseks, kuid talle ei ole seda võimaldatud. Seega on tegemist kinnipeetavast sõltumatu asjaoluga, mistõttu see ei tohiks välistada tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Polištšuk tunnistati Tallinna linnakohtu 5. mai 2004 otsusega süüdi 1999. aasta oktoobris omakasu ajendil Mait Metsamaa tahtliku tapmise organiseerimises.

Talle mõistetud üheksa-aastase vangistuse kandmine algas 5. mail 2004 ja karistuse hulka arvati ka varem ärakantud kolme kuu ja kahe päeva pikkune eelvangistus.