Pole vaja olla teab mis hea inimestetundja, et näha, kuidas pressiruumi kõrgel kolmjalgsel taburetil jalgu kõlgutav inimene on väga rahul. Ta on Volkswagen T-Roci disainitiimist ja seega üks neist, kellele langeb kogu vastutus korralageduse eest. Ja nimelt – uut väikest džiipi võib kohata koguni 24 värvikombinatsioonis.

See on igasugust vigurdamist põlgavale Saksa hiigeltootjale peadpööritav uuendus. 11 kerevärvi, kolm tooni katuse jaoks ja neli värvilist varianti sõitjateruumi ehisdetailide tarbeks. Silmatorkav kroomitriip joonistab omapäraselt välja tagapiilari ja näitab autot madalamana, kui ta mõõtmeid lugedes on. Näoilme annavad eristuva kujuga, madalale paigutatud leed-päevatuled, kere selgetesse murdejoontesse on ilmunud mängulisust. T-Roc on kõvasti emotsionaalsem, elurõõmsam ja lahedama hoiakuga, kui Volkswageni džiibiperekonnas seni kombeks.

Just emotsiooni T-Rocilt oodataksegi. Ostjad armastavad väikeautosid. Eriti on moes muidugi džiibilõikega tegelased, aga väikesed luukpärad lähevad samuti üha luksuslikumaks, materjalid aina paremaks ning turvalisus ja head sõiduomadused on üha rohkem hinnas. Tehnoloogia, mis juhti abistab ja elu mugavamaks teeb, on väikeautode pardal juba sama tavaline kui suurematel.

Kõige lihtsam on T-Roci kirjeldada kui kõrget Golfi. Platvorm on neil sama, T-Roci telgede vahe jääb mõni sentimeeter lühemaks. Ta on pealetükkivalt sarnane Audi Q2-ga, aga värskust, võlu ja julgust leidub temas rohkem. Sellist asja ei juhtu VW kontsernis iga päev. T-Roci aluseks on võetud Volkswageni hiigelmajapidamises ennast tõestanud inseneritöö, mis on kõik kenasti ühtlaseks, kokkumängivaks tervikuks vormistatud.

Päris lõpuni sama ei saa väita sõitjateruumi kohta, kus värviliste detailide kõrval leidub klobisevat plastpinda, mille kvaliteet pole päris Volkswageni vääriline. Varustust on see-eest palju, sõitjateruum vaikne ja nelikvedu olemas. Esitlusel anti turismihooaega kokku pakkivas Portugalis tutvumiseks ainult kaks tippmudelit, mõlemal mootoriruumis kaheliitrine jõuallikas, üks neist bensiini, teine diislit põletav. Nii korralik võimsus, nagu pakub 190 hj arendav bensiinimootor, on väikeautode seas juba iseenesest paras haruldus.

Seda suurem on rõõm, kui selline eksemplar ette satub. T-Roci roolitunnetus tundub esialgu liiga pehme, kuid ennatlikult ei maksa midagi otsustada. Käänulisel teel selgub, et iga kurviga saab kiiremaks minna ja jutud T-Roci harrastussportlikest kalduvustest pole laest võetud. Temaga sõitmine on timmitud hästi lihtsaks ja intuitiivseks. Mootorivalikusse jõuavad veel 1,5-liitrised bensiini- ja 1,6-liitrised diiseljõuallikad. Kindlasti pole põhjust mööda vaadata 1,0-liitrisest mootorist, mille 95 hj arendav versioon näitas Polo peal väga head minekut.

Polo sõidab suurelt

Jah, tõesti, Polo üllatas mitmel moel, aga eriti oma sõiduga. Vahel öeldakse väikeauto kohta, et «sõidab suurelt». Et sellele ütlemisele pilti juurde joonistada, on Polost palju abi. Temas puudub närvilisus või siis selle vastandina täielik huvipuudus, mida mõnele väikeautole saab ette heita. Polo jätab sõiduomadustelt endast klassi võrra suurema auto mulje ja enamgi veel. Juhitavuselt täpne ja selge, kuid samas mugav. Väga ilusti seatud vedrustuse käik, mis lubab tal näiteks mitme rööpapaariga ja äravaevatud raudteeülesõidust üle ludistada moel, mis meenutab masinaid, mille hinnalipik on jupp maad halastamatum. Veermiku head kvaliteeti on tunda samamoodi kruusal ja käänulisel teel.

Polo on vaikne, võimalik, et üks vaiksemaid väikeautosid. Minu proovisõidukil oli kolmesilindriline 1,0-liitrine TSI-turbomootor, mille insenerid on seitsmekäigulise automaatkastiga taibukalt kokku häälestatud. Linnaliikluses jätkub erksust, samas on liikumine sujuv. Maanteel möödasõidul kiirendamiseks vahetab käigu õigel ajal alla ning hätta Polo teid juba naljalt ei jäta. Aga uimerdamist ta heaks ei kiida, tahab juhilt selgeid otsuseid: kui pole gaasipedaaliga piisavalt konkreetne, jätab algoritm jõuallika kõrgemale käigule kütust säästma ja viivitab madalama käigu lülitamisega liiga kaua. Valikus on ka võimsam, 115 hj arendav versioon ja peagi jõuab kohale 1,5-liitrine mootor.

Eelmise põlvkonna Polost on uustulnuk pikem ja arvestatavalt pikema telgede vahega. See on oluline: ühelt poolt parandab sõidukvaliteeti, teiselt teeb elu autos mugavamaks. Polo sõitjateruumis on tõepoolest tunda, et ruumi on. Tagaistmele mahub vabalt kaks täiskasvanut, pakiruumis saab vedada 355–1125 liitri jagu maist vara. Väikeautos sõidetakse sageli kahekesi ning näib, et sellega on Polos arvestatud. Eks aitab kaasa ka kergelt juhi poole pööratud keskkonsool, aga mõlemal eesistujal on ruumi, kus olla. Kohvitopsid mahuvad ja naabri küünarnukk ei jää ette.

Sõitjateruumis on töötatud detailidega. Võtke või ukselinkide nurgeline, selgelt juhuslikku tekkevõimalust välistav vormistus. Või võtke meeleoluvalguse kitsas triip, mis jookseb ukselingi juurest üle armatuurlaua katkematult kuni teise ukselingini. Lihtne. Mõjub, nagu joonistuks auto veel avaramaks. Või valige sisekujundusse värvilised detailid, mis mängivad Polos kokku väljapeetult. Materjalid on kvaliteetsed, varustust küllaga.

Ja enne, kui autost väljute, ütleb kiri Polo keskekraanil: «Ärge unustage mobiiltelefoni!» Aitäh, ei unusta. Ja ärge teie unustage GTI-d. See saab kaheliitrise turbomootori, millel võimsust ei rohkem ega vähem kui 200 hj. Ei jõua ära oodata.

Volkswageni džiipide väike välimääraja

Saksa tootjal on rivis kokku viis džiipi. Tõsi, neist ühte, nimega Atlas, müüakse vaid Ameerikas, sama auto nimi Hiinas on Teramont. Niisiis: Touareg (mida ootab järgmisel aastal põlvkonna vahetus), Tiguan, värskelt turule tulev Tiguani seitsmekohaline versioon Allspace ja T-Roc. Edaspidi on oodata viimasest veel pisemat T-Crossi ja aastal 2020 elektrijõul liikuvat minidžiipi.