/nginx/o/2011/03/15/538824t1hced4.jpg)
Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme on tuliselt 1. klassi katsete vastu ning leiab, et see on laste suhtes eriti küüniline ja jõhker, mida Eesti-sugune väikerahvas ei tohiks mingil juhul lubada.
Kasvatusteadlane: lapsed koolikoha pärast konkureerima panna on äärmiselt küüniline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minul on selles väga radikaalne seisukoht – see on äärmiselt jõhker 6-7-aastaste suhtes. Terve ühiskond on pöördunud haigele rajale – see on konkurentsiideoloogia, kus kõik pannakse omavahel konkureerima,» leidis Kuurme.
«Selle konkurentsi rajal on eriti küüniline panna 6-7-aastased konkureerima koolikoha pärast, kusjuures riik on sätestanud koolikohustuse. Kooli ei tohiks lapsi võtta katsetega, ei tohiks! Riik on kehtestanud koolikohustuse ja nüüd võetakse sinna katsetega – tule taevas appi! Need inimesed tuleks võimu juurest eemaldada võimalikult kaugele, kes niisuguse olukorra lasid tekkida,» leidis dotsent.
«Nende vanemad peavad selle nimel ei-tea-mida tegema. See pole ju avalikuks tulnud, milline trenn ja drill sellele eelneb, mida lapsed enne katseid juba läbi elavad. Põhiline, mis lastele jääb, on kindlasti see, et testitakse su kõlblikkust, kas kõlbad või ei kõlba kooli ja pannakse kahtluse alla tema õigustus olemas olemiseks. Nii et julm maailm näitab hambaid lastele nende koolikatsetega,» sõnas Kuurme.
Mõned katsed õigustatud
Küll aga on koolikatsed tema hinnangul mõneti õigustatud spetsiifilisi andeid eeldavates koolides, näiteks muusikakeskkoolis, kunstikoolis ja spordikoolis. «See anne avaldub varakult, seda märgatakse, siis selle andega tegeldakse.»
«Samuti on katsed õigustatud gümnaasiumi ja progümnaasiumi pääsemisel, sest siis juba laps läheb teadlikult nendele, on ise ära tundnud, mis talle sobib, ja on suuteline teatud suunas pingutama. Aga 1. klassi laps ei tea veel enesest suurt midagi, sellest maailmast… ja ta pannakse sellele karussellile. Siin võiks Eesti häbeneda, sest ma ei tea, et mujal maailmas mingit sellist katsete rallit tehakse.»
«Põhjamaades tuleks vanemad ja õpetajad tänavatele, kui niisugust asja tehtaks!» põrutas Kuurme. «Meie nende katsetega mitte ei lähene, vaid eemaldume tsiviliseeritud maailmast.»
Kuurme jagas soomlaste lähenemist, kus vaadatakse mitte seda, kas laps on kooliküps, vaid seda, kas kool on lapseküps. «Eeldus on toredad head lasteaiad, kus lapsed saavad vabalt oma võimeid arendada.»
Ta pidas koolikatsete toimumist oluliseks arutluses, millist tulevikku ja väärtusi me oma ühiskonnale soovime.
«Koolikatsed on suur pidur koolide arengule. Siin ei ole küsimuseks enam lapse areng, vaid positsioneerumine - kes kus asetseb. Väikerahva jaoks on see ikka eriti küüniline, et oma järeltulijatega niimoodi ümber käiakse,» sõnas teadlane. «See, mis siin toimub, on nonsenss, häbiväärne, võttes aluseks pedagoogika ajaloo ja pürgimise inimkonna inimlikkuse suunas.»