/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/10/7298757t1h8e78.jpg)
Riigikohtu hinnangul on põhiseadusega vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) säte, mis kohustab omavalitsust hüvitama teisele omavalitsusele kulud, mis on seotud õpilase käimisega naaberomavalitsuse koolis.
Ministeerium on hämmingus Riigikohtu otsusest laste koolis käimise kohta (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeerium on hämmingus neljapäeval riigikohtu avaldatud otsusega, mis pani riigile kohustuse hüvitada omavalitsustele tegevuskulud, kui laps õpib teise omavalitsuse koolis.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul piirab ja kitsendab riigikohtu otsus kõige enam just laste võimalusi valida sobiv kool, kui see asub teises omavalitsuses.
Repsi sõnul käivad paljud lapsed teise omavalitsuse koolis kindlatel põhjustel, näiteks erivajaduste ja tugiteenuste olemasolu tõttu, samuti vahetatakse koole ka koolikiusamise tõttu või soovitakse teise õppesuunaga kooli.
«Selle kohtulahendiga kaob naaberomavalitsuse huvi vastu võtta teises omavalitsuses elavat last. Selle kohtulahendiga võib tekkida olukord, kus teine omavalitsus keeldub lapse vastuvõtmisest, sest temaga kaasnevaid kulusid enam ei kompenseerita. Selle valguses jääksid valikuvõimalused lastele tulevikus kättesaamatuks. Kõige enam kannatabki kahjuks just laps ja lapsevanem,» selgitas Reps.
Ministeerium austab kohtulahendit ja analüüsib selle koostöös riigikogu ning teiste parimate ekspertidega läbi, kuidas vajadusel teha seadusemuudatusi ning olulisi muutusi kogu hariduse rahastamisel.
Ebakõla kooliseaduses tõi esile Jõelähtme vald, märkides, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi on kohaliku omavalitsuse kohustus kanda kulud, mis on seotud teise kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis õppivate õpilastega, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub esimesena nimetatud kohaliku omavalitsuse territooriumil.
See tähendab, et kui Jõelähtme valda sissekirjutatud laps õpib näiteks Tallinna koolis, tuleb vallal selle eest linnale hüvitist maksta. Täna käib teise omavalitusse Jõelähtme vallast kooli umbes 250 last ja selleks on valla eelarvest ette nähtud 240 000 eurot. Lisaks sellele on vallal riigi poolt kohustustus tagada koolikoht kõigile valda sissekirjutatud lastele. «Need on ikkagi väga suured summad. Kui need riigi kontekstis kokku lööme, siis need on ikkagi miljoni eurod,» sõnas Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.
«Sellega on kohalikule omavalitsusele pandud riiklik ülesanne, mille täitmiseks vajalik raha peab põhiseaduse kohaselt tulema riigieelarvest, kuid kõnealuse kulutuste riigieelarvest katmiseks vajalik regulatsioon puudub,» märkis Jõelähtme vald Riigikohtule esitatud pöördumises.
Riigikohus otsustaski eile Jõelähtme valla taotluse rahuldada ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohalikule omavalitsusele PGS-is pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis.
Jõelähtme vallavanema meelest oleks riigile antud olukorras kõige lihtsamaks lahenduseks põhiseadusega vastuollu minev paragrahv PGS-is kehtetuks tunnistada ning anda omavalitsustele vaba voli omavahel kokkuleppeid sõlmida ja arveldada.
Riikohtu esimehe arvates tulnuks taotlus rahuldamata jätta
Jõelähtme valla kaebust arutas riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegium koosseisus Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Tambet Tampuu ja Jüri Põld. Neist jäi eriarvamusele riigikohtu esimees Priit Pikamäe, kes leidis, et taotlus tulnuks rahuldamata jätta.
Ta selgitas, et kohtuasja põhiprobleem on, kas kohaliku omavalitsuse kohustust osaleda teise omavalitsusüksuse munitsipaalkooli tegevuskulude katmises saab käsitleda riikliku kohustusena. Pikamäe hinnangul seda selliselt käsitleda ei saa.
Ühtlasi kirjutas Pikamäe oma eriarvamuses, et käesoleva kohtuasja lahendus rigikohtus ei pruugi Jõelähtme valda soovitud tulemusele viia. Kohtunik selgitas, et sisuliselt on kohtuasja eesmärk kohustada riiki eraldama omavalitsusele täiendavaid vahendeid, mille arvelt kanda teise omavalitsusüksuse munitsipaalkooli õppima rännanud õpilaste kulud.
«Kuigi kohtukoosseisu enamuse tahtel luges riigikohus PGSis sätestatu riiklikuks kohustuseks põhiseaduse mõttes, jääb riigile siiski suur otsustusruum, mil moel käesolevas kohtulahendis käsitletud probleemi lahendada,» hindas Pikamäe.
Ta selgitas, et ühelt poolt ei ole parlamendil ühtegi takistust tunnistada vaidlusalunes säte kehtetuks, mis paneks omakorda halvemasse olukorda need omavalitsusüksused, mille munitsipaalkoolidesse soovivad õppima asuda ka õpilased teistest omavalitsustest. Sellise otsustuse kaudseks mõjuks võib Pikamäe hinnangul olla omavalitsuste huvi vähenemine võtta oma koolidesse õppima teistes omavalitsusüksustes elavaid õpilasi ning seeläbi nii-öelda eliitkoolide antava hariduse kättesaadavuse piiramine.
«Kindlasti oleks sellise otsustuse üheks tagajärjeks aga inimeste fiktiivse rände kasv teise omavalitsusüksusesse selleks, et tagada oma koolikohustuslikule lapsele õppimisvõimalus sealses munitsipaalkoolis.»
Seejuures tuleb riigikohtu esimehe sõnul silmas pidada, et lapsevanema soov anda lapsele haridust teise omavalitsusüksuse munitsipaalkoolis võib olla tingitud ka puhtobjektiivsetest põhjustest nagu näiteks selle elukohalähedusest. Teiseks ei ole tema sõnul välistatud, et riik otsustab riigigümnaasiumite loomisega juba algust tehtud koolivõrgu riigistamist veelgi enam süvendada, mis võimaldaks riigi tehtavaid hariduskulutusi vahetult ise suunata sellesse kohalike omavalitsusi kaasamata ja tasandusregulatsioone loomata.
«Üldisemalt tõstataks taoline lahendus üha enam rambivalgusesse igavese küsimuse, milliseid küsimusi siis Eesti taolises väikeriigis üldse kohalikule omavalitsusele usaldada. Kolmandaks jääb aga riigile ka võimalus senist koolivõrgu rahastamisskeemi sootuks kardinaalselt muuta, luues näiteks mehhanismi, milles haridusraha liigub piltlikult öeldes koos lapsega sinna kooli, kus laps faktiliselt õpib.»