Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Ilves arutas Sloveenia presidendiga ELi naabruspoliitikat ja laienemist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Toomas Hendrik Ilves ja Danilo Türk.
Toomas Hendrik Ilves ja Danilo Türk. Foto: Erik Peinar / Välisministeerium

President Toomas Hendrik Ilves ja Eestisse ametlikule visiidile saabunud Sloveenia president Danilo Türk keskendusid tänasel kohtumisel Euroopa Liidu naabruspoliitika, idapartnerluse ja ühenduse laienemisele.

«Euroopa Liidu edukas ja loodetavasti tugevnev naabruspoliitika muudab edukamaks ka meie ühenduse,» ütles president Ilves. «Demokraatia, stabiilsuse ja majandusarengu edendamine on endiselt vajalik meie naaberriikidele ning ka Euroopa Liidule,» vahendas presidendi kantselei pressiesindaja riigipea sõnu.

Ilves rõhutas, et nii ühenduse ida- kui ka lõunanaabruses on võimalused Euroopa Liiduga lõimumiseks, kuid nende võimaluste kasutamine sõltub eelkõige naaberriikide ambitsioonidest ja võimekusest.

«See on enesevastutus ning mitme maa inimeste ja valitsuste kindel soov järjest läheneda Euroopa Liidule, selle nimel pühenduda poliitilistele ja majanduslikele reformidele,» lisas president Ilves.

Idapartnerlusest rääkides kinnitas ta Eesti jätkuvat toetust Gruusia, Moldova ja Ukraina lõimumisele Euroopa Liidu suunas. «Siin on vajalik poliitilise ja valdkondliku koostöö tõhusamaks muutmine, samuti praktilise väärtusega projektide algatamine.»

Presidendid Ilves ja Türk toetasid Euroopa Liidu edasist laienemist.

«Eesti ja Sloveenia, kes on teineteisele hinnatud partnerid rahvusvahelistes organisatsioonides ja kahepoolses koostöös laiemalt, saaksid koos leida võimalusi hoida Euroopa Liidu laienemispoliitika dünaamilise ja elujõulisena,» ütles president Ilves. «Meie laienemismeelsus ei väsi, nii nagu see ei raugenud riikidel, kes toetasid omal ajal meie liitumist Euroopa Liiduga.»

Eesti riigipea tõi siinjuures eriliselt välja Balkani tähenduse. «Euroopa ei ole tervik ilma Lääne-Balkanita, ennekõike Horvaatia ja Serbia kaasamiseta Euroopa Liitu.»

Tagasi üles