/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/02/378783t1h55ed.jpg)
Sihtasutus Noored Kooli peab Eesti haridusarengu ühtedeks suuremateks pidurdajateks ebakompetentseid koolidirektoreid, kes pärsivad haridustemplite edenemist ning vajavad seetõttu toetus- ja jälgimissüsteemi.
Noored Kooli: nõrgad direktorid vajavad järelevalvet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mitmed olulised kitsaskohad hariduses /…/ oleksid lahendatavad koolijuhtimise tasandil, kui direktoriteks saaksid eranditult inimesed, kellel on olemas juhile vajalikud isikuomadused, teadmised strateegilisest juhtimisest ja selge visioon sellest, kuhu konkreetse kooli arengut suunata,» kirjutas sihtasutus haridusminister Jaak Aaviksoole.
Nende nägemuses on just nõrgad koolidirektorid sageli süüdi väheses koostöös kooli ja lapsevanemate vahel, praktiliselt olematus õpetajate töö tagasisidestamises ja tugisüsteemide puudumises.
Paarkümmend noort kooli õpetama toonud sihtasutuse hinnangul peavad koolidirektorid võtma vastutuse ka selle eest, kui oma tööga mitterahuldavalt hakkama saavad õpetajad jätkavad koolis ning õpetajatel napib koolisiseseid karjäärivõimalusi.
«Et koolijuhtimise kvaliteeti tõsta, on koolidele vaja ühelt poolt vabadust oma ideid teostada, aga teiselt poolt ka kontrollimehhanismi, mis hoiaks koolijuhte vastutavana mitte ainult kooli materiaalse olukorra, vaid ka õpilaste õpitulemuste eest,» seisab pöördumises.
Noored Kooli programmi osalejate, vilistlaste ja töötajate ühispöördumise kohaselt on aeg tunnistada, et enamikul kohalikest omavalitsustest, kelle vastutusalasse haridusküsimused kuuluvad, puudub hetkel kompetents koolidele partnerust pakkuda.
«Seetõttu tuleb kas kohalikul või riiklikul tasemel luua koolijuhtide jälgimis- ja toetussüsteem, et teha kindlaks, millised direktorid ei suuda oma kooli tulemuslikult juhtida, neile vajalikku juhtimisalast tuge pakkuda ning probleemide jätkumisel uus juht valida.»
Nad soovitavad ühe lahendusena kaaluda Suurbritannia edukalt rakendatud nn koolikonsortsiumite loomist, kus ühe juba ennast tõestanud kooli juht võiks võtta enda juhtida ka teisi koole.
Noored Kooli leiab ka, et praegusest olukorrast, kus Eesti koolijuhid on sageli poliitilised figuurid, kes on ametisse saanud erakondlikust kuuluvusest, mitte kompetentsidest lähtuvalt, tuleb liikuda edasi selleni, et iga koolijuhi ametisse nimetamisse oleksid kaasatud erinevad osapooled.
Nende sõnul võiks lisaks kohalikule omavalitsusele direktori valimises osaleda esindajad haridusministeeriumist, kooli hoolekogust, õppenõukogust, õpilasesindusest ja Koolijuhtide Liidust.
«Tuleks taastada koolidirektorite tähtajaliste töölepingute kord ja lisaks kaaluda võimalust, et koolijuhiks saaksid kandideerida ka eelneva pedagoogilise hariduseta, aga suurepäraste juhtimisoskustega inimesed era-, riigi- ja kolmandast sektorist,» märgivad aastaid õpetajatena koolieluga tutvunud noored.
8. aprillil edastas värske haridusminister Jaak Aaviksoo suurematele haridus-, teadus-, keele- ning noortevaldkonna esindusorganisatsioonidele ja koostööpartneritele pöördumise, kus palus, et need tooksid välja enda hinnangul olulisimad Eesti hariduselu lahendamist vajavad probleemid.