/nginx/o/2010/03/10/329687t1h08e2.jpg)
Riigikogu võttis täna menetlusse valitsuse 3. mail algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis viib riigikaitsevaldkonna ja sellega seonduvad seadused kooskõlla põhiseadusega.
Eelnõuga muudetakse kokku 19 seadust, vahendas parlamendi pressiesindaja.
Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamine ja ametist vabastamine: edaspidi nimetab kaitseväe juhataja ja kaitseväe peastaabi ülema ametisse ning vabastab ametist valitsus kaitseministri ettepanekul, kuulates ära riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
Kaitseväe juhataja ametiaeg on viis aastat, kaitseväe peastaabi ülemal on oma ametikohal tähtajatu teenistussuhe. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.
Teiseks oluliseks muudatuseks on kaitseväe ülemjuhataja mõistest loobumine. Uue sõnastuse kohaselt juhib kaitseväge nii rahu- kui sõjaajal kaitseväe juhataja, kellele laienevad kõik rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses pandud ülesanded ning pädevused, kusjuures kaitseväe juhataja ülesanded ning pädevus on rahu- ja sõjaajal erinevad. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.