Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Nõmme koolid sai lisaklassid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nõmme põhikool
Nõmme põhikool Foto: Peeter Langovits

Õppekohtade nappuses äganud Nõmme piirkonna laste kodulähedasse kooli paigutamiseks lõi haridusameti komisjon lisaklassi Nõmme põhikooli, samuti komplekteeris lisaklassi Rahumäe põhikool. Ilmselt tähendab see lastele libiseva ehk pooleteise vahetusega koolis käimist.

«Komplekteerisime Nõmme põhikooli lisaklassi e-kooli moodulist lähtuvalt, kuna siin on lapsi läheduses nii palju. Rahumäe põhikool avas ise täiendavalt lisaklassi vahetult enne meie töö algust, ise komplekteeris ja vanemad aktsepteerisid,» ütles haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond.

Elukohajärgse kooli määramise komisjon alustas täna tööd just Nõmme piirkonnas elavatele lastele kohtade otsimisega. Näiteks Nõmme põhikooli määrati täna 31 last.

Seda, mitu last kokku Nõmme piirkonnas koolikohta vajas, komisjon kokku ei löönudki. «Läheme kool-koolilt edasi ja vaatame, kuidas teistega lood on. Proovime, et vanemad ei jääks pikaajaliselt teadmatusse - nii kui piirkond valmis, edastame andmed neile,» lubas Kond.

Tema sõnul on palju segadusi elanikeregistri kannetega: «Vanemad on üks päev registreeritud kesklinna, teisel päeval Nõmmele, tegelik elukoht ja registrikanne ei pruugi kokku minna - neid küsimusi on arutatud, inimestega kontakteerutud ja rahvastikuregistrist andmeid täpsustatud.»

Komisjon peab lähtuma seadusest ja vaatama lapsele kooli sinna, kuhu ta on elanikeregistris kantud. «Vaatame muidugi, mis avaldusi ja täpsustusi vanemad ise on saatnud. Seal üldjuhul langevad asjad kokku e-kooli taotlustega,» nentis Kond.

Pooleteise vahetusega kool

Ka katseid teinud koolid pidi haridusameti komisjoni jaoks jätma kaks vaba kohta igasse klassi. «Iga komplekti peale 2 last - see on nii väike puhver, tegelikult sümboolne,» tõdes Kond, miks on nad pigem välja läinud lisaklasside moodustamisele.

Tema sõnul on täiendavaid klasse võimalik luua põhimõtteliselt igas koolis. «Seepärast ei pea tekkima kaks vahetust, vaid libisev pooleteise vahetusega kool. See välistab olukorra, et laps peaks kaugele kooli minema,» kinnitas Kond.

Näiteks võib üks klass alustada ruumipuudusel õppetööd hommikul kella 11 ajal ja hiljemalt kella 15-16 ajal lõpetada. «Kahe vahetusega kool on see, kus maja läheb ära tühjaks ning alles siis tuleb uus vahetus peale – see ei ähvarda veel koole,» arvas Kond.

Näiteks tuleb sellist lahendust kasutada ilmselt Rahumäe põhikoolis ning see võib kõne alla tulla ka kesklinna koolide puhul.

«Ruumi meil pole, kuid kuna lapsi oli nii palju, siis arvestasime lastevanemate soove,» sõnas Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson.

«Nüüd tuleb õhtune vahetus tänu sellele. Kuskil kella 12-st algavad tunnid ja algul on neil kuni 3-4 tundi päevas,» selgitas Martinson.

«Lapsevanemate avalduses on kirjutatud, et selline vahetus sobib kuni 4. klassideni kaasa arvatud ning viiendast klassist tuleb alustada hommikuse vahetusega,» sõnas Martinson, kuid tõdes, et praegu ta ei tea veel, kuidas siis päeva korraldada. «Meie koolist ära liikumist üldiselt ei toimu.»

Kõik avatavad klassid on kaunite kunstide kallakuga ja kool sai need komplekteerida ise vastavalt koolisobivuse testi tulemustele.

Tagasi üles