Peetri külast võib varsti saada Peetriküla alev

Alevi staatus võimaldaks meelitada investoreid kauplusi avama ning riigi kaukast saaks rohkem raha teede ja tänavate korrashoiuks.

Rahvastikuregistri andmeil ligi 3000 elanikuga Peetri külas elab rohkem inimesi kui paljudes Eesti linnades. Seega on see koht küla mõõtmetest välja kasvanud.

Rae vallavanema Veigo Gutmanni sõnul ei ole vallavalitsus Peetri küla kohta otsust veel teinud ega vallavolikogule vastavat eelnõu esitanud. Esimese asjana tahetakse Peetri küla elanikelt nende arvamust küsida. Avalik arutelu toimub 24. mail.

Peetri külavanema Margus Laula sõnul ei tohi ära unustada tõsiasja, et enamik külaelanikest on sinna kolinud ehitusbuumi aastatel. «Inimesed on tulnud valdavalt Tallinnast ja harjunud linlike hüvedega,» nentis ta. «Siit ei otsita mitte niivõrd vaikust ja rahu kui omaette maalapikest ja veidi privaatsust. Me pole enam ammu tavapärane küla.»

Laula sõnul on tore, et Rae vallavalitsus ei käitunud ühe teise valla eeskujul, kus küla lihtsalt muudeti alevikuks ning kohalikud elanikud ei teadnud sellest varem midagi. Ta lisas, et saab Peetri küla vanemana lugematul arvul kaebekirju, et miks ei ole juba praegu igale poole rajatud kõnni- ja kergliiklusteid ning miks ei ole piisavat tänavavalgustust. Viimastel lumerohketel talvedel pahandasid aga elanikud nende arvates ebapiisava lumekoristuse üle. Kõik need nõudmised on seotud linliku eluviisi hüvedega.

«Ma ilmselgelt spekuleerin, kuid on oodata, et aleviks muutmise vastu on pigem küla põlisasukad, kes oskavad maal elada,» mainis Laula.

Külavanem ei osanud praegu veel öelda, kui palju peetrikaid võiks olla aleviks muutumise vastu ja kui palju poolt. Kindlasti on aga ka neid, kes jäävad ükskõikseks.

Valitsuse kinnitatud asustusüksuste liigi määramise korra järgi on küla asula, kus elab alaliselt vähem kui 300 inimest, alevikus rohkem kui 300 ning alevis vähemalt 1000 inimest. Seega on Peetri igati alevikõlblik.

Rae abivallavanem Meelis Kasemaa on Rae Sõnumites kirjutanud, et Peetriküla alev võib võrreldes külaga otsest kasu saada mitmete projektide rahastamisel, sest alevil on rohkem kaalu kui külal. Alevil on eelised ka investorite ja ettevõtjate silmis. Näiteks kaupluseomanikud näevad kindlasti suuremat perspektiivi just alevis.

Vallavanem Gutman on Rae valla lehes öelnud, et seadusest tulenevalt suureneb alevi puhul ka raha, mida riik maksab teede ja tänavate korrashoiuks. Samuti lüheneb märgatavalt aeg, mille jooksul tuleb pärast lumesadu alustada tänavate puhastamist. See tähendab kohalikele elanikele olulisi eeliseid.

Rae vallavalitsus on välja arvutanud, et viimase viie aastaga on Peetri küla staatuse tõttu vallal saamata jäänud ligi 160 000 eurot ehk 2,5 miljonit krooni. See on 44 protsenti valla 2011. aasta teehoiu kuludest. Vald kavatseb tulevase riigilt saadava lisaraha investeerida just Peetri teedesse ja sealsete vaba aja veetmise võimaluste parandamisse.

Linnad, alevid ja külad (2010 dets)

Väiksema elanike arvuga linnad
• Mõisaküla    950
• Kallaste    1012
• Suure-Jaani    1163
• Abja-Paluoja    1285
• Püssi    1377

Suurema elanike arvuga alevid
• Kohila    3496
• Märjamaa    3033
• Vändra    2565
• Kiili    1443
• Järvakandi    1395

Väiksema elanike arvuga alevid
• Lavassaare    525
• Aegviidu    835
• Tootsi    842
• Järva-Jaani    1098
• Kohtla-Nõmme    1108

Suurema elanike arvuga külad
• Peetri    2670 (1.04.2011 täpsustatud andmetel 2772)
• Randvere    1492
• Muraste     1456
• Püünsi    1235
• Alliku    1171
Allikas: rahvastikuregister