Asekantsler: koolikatsed tuleb üle elada

Tallinna koolide esimestesse klassidesse astumine põhineb uuel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusel. Mujalt Eestist pole probleeme kuulda, mis Tallinnas juhtus, et segadus tekkis?

Ühelt poolt tugevate Tallinna kesklinna koolide surve, et peaks jätkama valikut…

Surve kellele? Tallinna haridusametile?

Jah, haridusametile. Alguses oli variant, et lapsele jääb kodukohajärgne kool, et kõik, kes elavad Tatari tänaval, saavad inglise kolledžisse. Siis leiti, et see ei lähe mitte…

Kes leidis?

Kõnealusel juhul Tallinna haridusameti juhtkond. Et parem on siiski, et lapsevanemale jääks õigus kooli valida. Üllas põhimõte iseenesest. Aga kõik ülejäänud koolid küsisid: kas meie oleme kehvemad, miks meie ei või katseid teha?

Kas Tallinna koolikatsete määrus on seadusega vastuolus?

Seda ma praegu ei ütle.

Osa ütleb, et kui pole formaalselt vastuolus, siis vähemalt seaduse mõttega on.

Kui seadust kirjutati, siis meie soov oli, et kaoksid ära koolikatsed esimesse klassi. See ei leidnud riigikogus toetust. Nii tehti pehme sõnastus nagu kokkulepete puhul ikka.

Lapsevanemat ei huvita arutelu, kas seadus on seaduse mõttega vastuolus või pole. Küsin otse: kas lapsevanem võib Tallinna linna kohtusse kaevata?

Iga kodanik võib kohtusse minna.

Mida on õiguskantsler Tallinna määruse kohta öelnud?

Rääkisin õiguskantsleri esindajaga, nad koguvad materjali. Las see jääb õiguskantsleri otsustada. Eks ta ole piiripealne lugu.

Kas saan õigesti aru, et praegu on küll jama majas, kuid nüüd te enam ka midagi muuta ei saa – selleks aastaks on rong läinud?

Jah, on küll. Kui räägime seaduse muutmisest, siis käib jutt järgmisest aastast.

Kas ministeerium ei saa linna kuidagi mõjutada, käskida?

Ei saa. Kui, siis ainult paluda leida lahendusi. Kooli vastuvõtmise korra ainukehtestaja on ikkagi linn. Kui õiguskantsler annab hinnangu, et Tallinna määrus on seadusevastane, siis on olukord hoopis teine.

Aga mis siis juhtub, kui õiguskantsler ütleb, et see, mida Tallinn tegi, on seadusega vastuolus?
(Vaikus.)

Äkki on see veel hullem lahendus, et mõnevõrra lahenenud olukord pöördub uuesti pea peale. Kas inimesed hakkavad siis linna kohtusse kaebama?

Seda küll ei taha, et juhtuks. Tahaks ikka loota, et kõik läheb paremini, aga välistada ei saa.

Paneme ennast lapsevanema olukorda just nüüd ja praegu. Üks osa praegu lihtsalt ei tea, kuhu kooli nende laps läheb. Mida neile öelda?

Ei tea jah. Mul on endal üks alluv, kes väitis veel täna (eile – toim) hommikul, et ta lapsel pole koolikohta. Öeldakse küll, et kindlasti saad, aga kuhu, seda ei tea. Oleme Tallinna linna palunud, et nad ka meedia kaudu rohkem rahustaks inimesi, et teatada: kõik saavad kooli ja kui vaja, siis teeme klasse juurde

Sõnum on, et saate kooli, aga kuhu kooli?  

Jah, ei oska öelda. Nädala lõpuks hakkab olukord klaaruma.

Samas on ka lapsevanemaid, kelle laps sai küll sisse, aga mitte sinna kooli, kuhu tahtis.

Kindlasti. Mul on endal üks tuttav, kes elab Nõmmel, aga laps sai sisse Mustamäele.

Kui laps kandideeris mitmesse kohta, aga kuhugi sisse ei saanud, mis temast saab?

Kui kõik kvalifitseerunud õpilased on paigas, siis hakatakse vaatama, kuhu panna need, kes päris ilma kohata. Kui neid on väga palju, siis võiks rääkida lisaklassi avamisest. Kui neid on vähem, siis ma ei tea, mis saab…

Siis võib juhtuda ka, et nõmmekas hakkab Lasnamäel koolis käima?

Teoreetiliselt jah.

Kuid on ju veel ka lapsed, kes pole kuhugi kandideerinud.

Täpselt, praegu räägitakse ju ainult neist, kes on endast teada andnud. On ka seltskond, kes polegi endast teada andnud.

Kui palju selliseid lapsevanemaid on?

Ma ei tea. Nad mõtlesid võib-olla, et mul kool siinsamas üle õue…

Nojah, aga mis selles imelikku on, ministeerium ju lubas, et laps saab kodu lähedale kooli?

Ega ma ei saa eitada. Igatahes on kogu selle asjaga veel tegemist.