Eesti ehitusplatsidel sünnivad imed (16)

See selgus kolmapäeval korraldatud politsei- ja piirivalveameti (PPA), maksu- ja tolliameti (MTA) ning tööinspektsiooni ühishaarangust Tallinna ehitusplatsidele, kuhu võeti kaasa ka Postimees.

Kolme ametkonna ligi 20-pealine meeskond saab kokku hommikul maksu- ja tolliametis. Enamiku üksusest moodustavad politseinikud ja abipolitseinikud. Töökäte puudus ehituses ja raha teenida ihkavad keerulises seisus idaeurooplased on põhjus, miks ulatuslikke ühishaaranguid korraldada tuleb. Kõikjal kõrguvad kraanad, aga eesti keelt kuuleb ehitusplatsidel vähe.

Ametnikud jagunevad gruppidesse. Tarastatud objektidel on mitu väljapääsu, mis tuleb reidi ajaks valve alla võtta. Jooksu pistnud ukrainlasi on mööda linna tulnud taga ajada küll.    

Ei-kellegi-ukrainlased

Üle 30 miljoni euro maksva uue Tallinna kohtumaja ehitusplats on juhuse tahtel esimene, mida kontrollima minnakse. Seda ehitab konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus, tellijaks Riigi Kinnisvara AS. Peatöövõtjad on abivalmis ja sõbralikud – ehitusplatsil tuuseldavate ametnike või lubadeta võõrtööliste asemel valmistab suurimat muret hoopis ette teatamata kohale ilmunud Postimehe fotograaf. Peatöövõtjatel polegi suurt millegi pärast pabistada – nende palgal ehitusmehi pole.

«Peatöövõtjad ei tea üldiselt asjast midagi, sest alltöövõtjad võtavad omakorda veel alltöövõtjaid, kes võtavad alltöövõtjaid... Peatöövõtja ei tea nende koostöölepingust, lähetuslepingust, töötajate rendilepingutest,» loetleb reidi juhtiv politseiametnik.

On suur hulk kireva kaadriga alltöövõtjaid, kes peaks igaüks ise oma meeste eest vastutama. Seda vähemalt teoorias.

Tegelikust olukorrast annab pildi üks soojak, kus on koos viis Ukraina ehitajat. Neist keegi pole Eestisse tööle registreeritud. Neil pole siin üleüldse oma tööandjat, aga see ei takista kohtumaja ehitamast. Ukrainlased on segaduses, aga koostööaltid. Ühel on pass maha ununenud ja seda tuleb patrulliga koos otsima minna.

Üks Donetski oblastist pärit 20. eluaastates mees ütleb, et peatub Lasnamäel. Küsimuse peale, kaua nad siin töötanud on, kõlavad erinevad vastused. Ametnikele räägitakse eilsest, ajakirjanikule viiest päevast.

Tööandjana nimetatakse RTB Gruppi. Äriregistri andmeil eelmise aasta lõpus loodud osaühingu juhatuse liige Tauri Raidoja tuleb politseile asja selgitama. Ta seletab, et mehed ei ole tema töötajad, vaid tema alltöövõtja töötajad. Renditööjõud. Mitme alltöövõtjaga keti viimane lüli asub kuskil Poolas.

Kokku pannakse kohtumaja ehituselt politseibussi seitse ukrainlast, kes sõidutatakse Pärnu maanteele politsei peamajja. Ukrainlased, kes teenivad kohalikega võrreldes nagunii väiksemat palka, saavad trahvi.

Reidijuht nendib, et tihti ei tea ukrainlased üldse, et töötavad siin ebaseaduslikult. «Tööandja lubab, et kõik on vormistatud ja seaduslik.» Tema sõnul makstakse siia Poola kaudu «lähetatud» ukrainlastele kolm kuni viis eurot tunnis.

See on ukrainlastele väga suur raha. Võrdluseks, töötunni alammäär on Eestis 2,78 eurot ning siin palgatud välismaalastele tuleks maksta vähemalt ligi 1100 euro suurust Eesti keskmist palka.

Astlanda juhatuse esimees Kaupo Kolsar ütleb, et Astlandal endal tööjõudu pole, vaid kasutatakse alltöövõtjaid. Politseireidid on rutiin, aga seni polevat alltöövõtjatel probleeme olnud.

«Meie ei saa kontrollida, kas inimesed on registreeritud, sest me ei saa registritele ligi. Meil ei ole piisavalt võimalust teha kontrolli,» kurdab ehitusettevõtja, kelle hinnangul võiksid ametkonnad luua tööandjate tarbeks sellise avatud registri. «Naaberriikides on sellised asjad täiesti olemas.»

Kolsari sõnul Eestis töötuid kohalikke ehitajaid ei ole. «Meie ehitusturul töötab täna 60 protsenti lihttööjõust, kellel puudub erialane haridus,» räägib ta ning lisab, et pealekasvavad ehitajad ei täida pooltki turuvajadusest.

RTB Grupi juhatuse liige Raidoja ütles eile, et temal pole oma alltöövõtja töölistega probleeme varem olnud, ehkki ka koostöö pole kuigi pikk. Politsei üllatuseks lisas mees eile, et samad ukrainlased on ehitusplatsil juba tagasi.

Kangiga valgevenelasteni

Tallinna vanalinna Pikale tänavale ehitatakse uut luksushotelli. «Tulge vaadake, restoran on juba valmis! Väga luks, tehke pilti! Kas pole uhked kraanikausid?» kiidab ehitusfirma Restor töödejuhataja Sven Mägi.

Samal ajal murravad politseinikud maja teises otsas kangiga lahti üht tabalukku: kolm ehitajat on end riietusruumi lukustanud. Hiljem selgub ka põhjus – valgevenelased töötavad siin juba pikemat aega turistiviisaga. Viisad tühistatakse samal päeval ja meestel tuleb seitsme päeva jooksul Eestist ja Schengeni tsoonist lahkuda.

Veel ühel valgevenelasel on viisa aegunud ja temagi saadetakse riigist välja.

Kontrollkäigu algul on Mäe näol veel muie. Talle tuleb meelde aastatagune juhtum Haapsalus. Seal tabas politsei Restori objektilt 11 ukrainlast, kes ei tohtinud Eestis töötada.

«Ma loodan, et täna on kõigil load olemas. Meile öeldi, et nad on kõik registreeritud,» ütleb ta, aga pead anda ei julge, sest hoonet ehitab vähemalt neli alltöövõtjat, kelle töö peaks välismaalaste registreerimine olema.

«Kuule, politsei küsib, kaua sul läheb?» helistab Mägi projektijuht Lauri Matzenile, kes saabub kohale töötajate nimekirjaga.

Kokku taastab hoonet, mille ajalugu ulatub 14. sajandisse, seitse illegaalset töötajat. Kogu kamp aetakse politseibussidesse. Lisaks teeb tööinspektsioon ettekirjutusi, näiteks puuduvad tellingutel kaitsepiirded.

Matzeni sõnul on tegemist alltöövõtjate alltöövõtjatega, kelle tausta kontrollida olevat keeruline. «Kui meie teeme oma alltöövõtjatega lepingu, siis seal on eraldi kinnitus, et temal on töötajad registreeritud töötajate registris. Mis tema oma alltöövõtjatega edasi teeb, selle üle meil kontrolli pole ja kui politsei tuleb ja võtab nad vahele, siis nad vastutavad ise,» lisab projektijuht.

Mäe sõnul on tööd nii palju, et võõrtööjõuta hakkama ei saa. «Pean neil kogu aeg näpp järgi käima,» kurdab ta ning lisab, et seadused olevat Eestis nõrgad. Seetõttu jäävat maksuraha saamata ja turg saab solgitud.

«Töömees on töömees, midagi halba ei saa öelda. Eks halbu töömehi ole nii Eestis kui ka mujal,» kommenteerib Matzen ära viidud tööjõu taset.  

Mälukaotus 13. korrusel

Lasnamäe kanali ääres kõrguvat uut tornmaja on ametnikud juba puistanud. Möödunud nädalal pani Nordeconi objektilt jooksu kolm inimest. Nüüd tehakse suurreidi käigus seal ametlikus keeles järelkontrolli.

20-pealine jõuametnike kamp tekitab lasnamäelastes küsimusi. «Kas varastati midagi?» on kohalikud uudishimulikud. Kuuldes kontrollist Virbi tänava ehitusobjektil, räägivad ümberkaudsed elanikud, et ehitamine käib siin ööd ja päevad läbi.

16-korruseline torn peaks valmima veel tänavu ja enamik kortereid on juba äragi müüdud. Õues üürgab mitu raadiomakki ning ehitusmeeste ja -naiste seltskond on kirju: eestlased, venelased, moldovlased, ukrainlased...

Ametnikud käivad mööda korruseid ringi ja küsivad dokumente – need, kel asjad korras, saavad kiivrile kleepsu.

«Ma tahaks ka,» tuleb üks ehitaja ise küsima. «Sul juba on ju?» vastab politseinik, mille peale selgitab töömees, et kleeps on veel eelmisest nädalast. Seda korrast, mil viis inimest korrakaitsjatega kaasa viidi.

Päris probleemideta ei saa ka seekord. Sinises dressis mees jookseb minema, aga jääb eemale põõsastesse luurama. Jooksikul on küll jalas tööpüksid, kuid mees väidab, et on lihtsalt kohalik elanik.

Üks moldovlane teab, et on tööle registreeritud, ent politsei register näitab, et taotlust pole veel heaks kiidetud. Mees aga juba ehitab.

«Tööpõld on lihtsalt lõputu,» ütleb liftiga viimastele korrustele sõitev naispolitseinik oma kolleegile. Nordeconi helkurvestidega mehed samas liftis kihistavad nõutult naerda.

13. korrusel seisab ühe korteri vannitoas erariietes noorem mees, keda on tabanud mälukaotus. Ei tea ta, kus ta elab, mis riigi kodanik on ja miks ta üldse poolelioleva kortermaja 13. korrusel viibib.

Amneesiaga ehitaja, moldovlane ja vahepeal Lasnamäe majade vahelt kätte saadud tüüp pannakse politseibussi.  

Kuuldes, et mälu taastumist tuleb oodata Pärnu maanteel politseis, oleme kõik politsei maja ees tunnistajaks imele. Ühtäkki tuleb ehitajal meelde, et ta on ukrainlane ja elab kuskil Narva maanteel. Sinna sõidab patrull tagasi tema passi järele. Selgub, et mees Eestis töötada ei tohi, ta on Ukrainast Eestisse tulnud viisavabaduse alusel. Ukrainlane saab trahvi ja saadetakse riigist välja.

Nordeconi projektijuht Marko Mägi ütleb, et ei kontrolli, kas kõik objektil töötavad välismaalased on Eestisse tööle registreeritud. Ainuüksi alltöövõtjaid on ligi sada.

Nordeconi endine juhatuse esimees Jaano Vink ütles juulis Postimehele, et töötajate kontroll peakski olema riiklike institutsioonide ehk PPA, MTA ja tööinspektsiooni ülesanne.

«Nordeconil puudub informatsioon, et meie ehitusplatsidel esineb võõrtööjõu registreerimisega probleeme,» kinnitas juhatuse liige Erkki Suurorg. Tema sõnul ei ole pärast reide Nordeconile ettekirjutusi või tähelepanekuid saadetud. «Nordecon teeb koostööd väga paljude alltöövõtjatega, aga nende poolt palgatud töötajate registreerimine on nende lepinguline ja seaduslik kohustus,» lisas Suurorg.

Kokku saadakse ühe päevaga läbi käidud objektidelt kätte 16 illegaalset töötavat välismaalast, kellest viiele tehakse ettekirjutus riigist lahkumiseks. Ent see ei ole kindlasti Põhja prefektuuri tipp. Ühe reidiga on kätte saadud ka 30 inimest. Seegi on ainult jäämäe veepealne osa, sest ehitab kogu Eesti, mitte ainult Tallinn ja Harjumaa.

Kokku on tänavu augusti seisuga registreeritud 230 ebaseaduslikult töötanud välismaalast, nende seas 171 ukrainlast ja 46 valgevenelast.

«Pigem läheb rikkumiste arv tõusvas joones üles,» ütleb Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru. «Ühest küljest on see loogiline, kui vaatame, mis meil ehitusvaldkonnas toimub. See pole küll buum, aga sektoris on korralik areng, appi võetakse välistööjõudu ja erinevaid skeeme on üsna massiliselt kasutusel.»

Korrakaitsja nendib, et peatöövõtja ei pruugi vastutada selle eest, mis toimub platsil tema alltöövõtja ehitusmeestega. «Aga on moraalne kohustus jälgida, et seadust eiravad alltöövõtjad ei oleks koostööpartneritena objektidel. Eks ettevõtted tegutsevad ikka kasumi teenimise eesmärgil ja moraalsed tõekspidamised võivad jääda tagaplaanile,» lisab ta.

Tööinspektsioon tuvastas reidi käigus puudusi kahel objektil ja maksuamet leidis viis rikkumist.

LISALUGU:

JOKK-skeem Poola viisadega

Enamik välisehitajatest viibib Eestis legaalselt, ent hoopis Poola riigi välja antud pikaajaliste D-viisadega. Selliseid viisaomanikke on Eesti politseil tunduvalt raskem riigist välja saata, isegi kui inimene paneb toime korduvaid rikkumisi.

«Me kirjutame trahvi, aga kui ta jätkuvalt rikub Eestis seadust, siis meie ei saa Poola D-liiki viisat kehtetuks tunnistada,» nentis Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru. Eesti politsei otsusest nende viisade tühistamiseks nimelt ei piisa, seda tuleb taotleda Poolalt, mis võtab kauem aega.

Olukorda on asunud järjepidevalt kuritarvitama mitu Eesti ja Poola firmat. Poola D-viisa taotlemine (loe: ostmine) pidavat ukrainlaste endi sõnul olema lihtsamgi kui siia turistina sõitmine. Nii on Poola D-viisast saanud mõne aastaga korralik äri.

«Kui vaatame majanduslikku olukorda Ukrainas või Valgevenes, siis sealt odava tööjõu toomine on meeletult kasumlik,» rääkis Aru.

Eesti sisserändekvoodist ja välismaalastele nõutavast palgakriteeriumist (Eesti keskmine palk) üritatakse mööda pääseda sellega, et inimene vormistatakse tööle näiteks Poolasse ja lähetatakse siis siia. Lähetatud töötaja puhul Eesti palgakriteerium ei kehti.

«Nad lähetatakse siia tööle ja makstakse 300–500-eurost palka, samal ajal kui muidu peaks maksma üle 1100-eurost palka,» selgitas Aru.

Paljud Eesti ettevõtted palkavad ukrainlasi teadlikult mitme alltöövõtjate keti kaudu. «Tehakse kolm-neli vahekeha, et oleks võimalikult raske jälile saada, kes on see tegelik tööjõu palkaja, kes on kohustatud järgima regulatsioone,» lausus Aru.

Osa D-viisaga välismaalasi vormistatakse ka seaduslikult Eestis tööle. Nad registreeritakse tööle lühiajaliselt, sellistelt inimestelt ei nõuta elamisluba ja nende arvu ei piira ka võõrtööjõu kvoot. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Hulk jäetakse aga üleüldse registreerimata. Kui ukrainlane ei pruugi teada, et ta ei tohi Eestis Poola D-viisaga töötada, siis siinsed tööandjad on sellega üldjuhul väga hästi kursis. «On ka nii, et nad taotlevad lühiajalise töötamise luba, aga ei oota otsust ära ja inimene pannakse juba tööle,» kirjeldas üks reide korraldav politseiametnik.

Eesti ettevõte teab, et inimene ei tohi töötada ning saab vahele jäädes trahvi, ent sellest hoolimata pannakse ukrainlane, moldovlane või valgevenelane tööle.

Ja teinekord töötab ta edasi ka pärast trahvi saamist. «Kui nad saavad korduvalt trahvi ja jätavad selle maksmata, siis see läheb karistusregistrisse. Kui nad tahavad Eestis töötada ja end teise tööandja juures registreerida, siis see on praktiliselt võimatu,» rääkis politseiametnik võimalikust karistusest.

Politsei trahvib ka ettevõtteid ja kui intsidente on väga palju, siis edaspidi pahatahtlike firmade võõrtöölisi ei registreerita.

«Probleem ei ole mitte võõrtööline, vaid seadustest mööda hiilida sooviv paha ettevõte,» lisas Aru.