Kunsti tasemetöös hinnatakse teadmiste kasutamist

Riiklik eksamikeskus tahab tasemetööga hinnata, kuidas on kunsti ainekavas määratletud õppe-eesmärgid saavutatud ning seda, kuidas õpilased saadud teadmisi-oskusi kasutavad. «Kindlasti on eesmärk ka väärtustada kunstiõpetust koolis ning anda koolile ja õpetajale tagasisidet õpitulemuste kohta,» sõnas eksamikeskuse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialist Inge Raudsepp.

Kunsti tasemetöös on oluline koht laste mõttetegevusel. «On tähtis, et õpilased oskaksid oma teadmisi kasutada uutes situatsioonides,» selgitas ta. Ülesanded sisaldavad joonistamist, visandamist, küsimusi nii valikvastustega kui avatud vastustega, hinnatakse ka noorte funktsionaalset lugemisoskust, mõistetest arusaamist ja konteksti tajumist.

«Näiteks võib olla selline küsimus: milline skulptuur asub sinu kodukohale kõige lähemal. Vastus küsimusele näitab, kuidas õpilane märkab teda ümbritsevat keskkonda. Seega on kunstitund sihiteadlikult suunatud protsess, kus loomingulisus on seotud mõttetegevusega,» selgitas Raudsepp.

Funktsionaalse lugemisoskuse näitena tõi Raudsepp ülesande, kus on kolm-neli pilti ja õpilane peab teksti järgi otsustama, millist kunstiteost kirjeldatakse. «Selle idee saime Soomest. Kui õpilane ei saa ka kogu tekstist aru, on selles siiski olemas teatud võtmesõnad, mis juhivad teda teose äratundmisele,» selgitas ta.

Töö ei ole orienteeritud laste kunstiande väljaselgitamisele. Lisaks 15 ülesandele on siiski ka kaks loovat lisaülesannet.

Ülevaade ka õpetajatest ja koolidest

Kui praegu õpetatakse kunsti veel 2002. aastast kehtiva riikliku õppekava järgi, siis tänavu kehtima hakanud uuel õppekaval on Raudsepa sõnul kunstiõpetuse ainekontseptsioon täiesti muutunud. «Peab ütlema, et ülemäära palju pole ka head õppekirjandust.»

Eksamikeskuse hinnangul aitab tasemetöö analüüsida kunstiõpetuse olukorda riigis. «Teame, et koolides töötab palju õpetajaid, kel pole erialast haridust, see on nõrk koht,» lausus Raudsepp.

Lisaks tasemetööle täidavad õpetajad tagasisidevormi kunstiõpetuse kui ka õpetamise kohta. «Sealt tulevad need nõrgad kohad välja – võib-olla on mõni õpetaja lõpetanud näiteks maaülikooli, aga annab koolis kunstitunde. Võib-olla polegi mõnes koolis kunstitunde?» sõnas Raudsepp.

Samuti soovitakse teada olukorda füüsilise õpikeskkonna kohta. «Saame teada, kas koolis on kunstikabinet või toimuvad tunnid tavalises ruumis. Samuti, kes materjale muretseb – kas kool, lapsevanemad või koos,» lausus Raudsepp.

Ta märkis, et kunstiõpetuses on tasemetööd juba aastaid soovitud läbi viia, kuid siiani pole see õnnestunud. Innustuseks sai see, et 2007. aastal toimus esimest korda muusikaõpetuse tasemetöö, mis õnnestus väga hästi. Valimisse kuulus ligi 1500 õpilast, kes sooritasid selle valdavalt heal tasemel, ka õpetajate tagasiside oli positiivne.

Kunstihariduse ühing on taotlenud mitmeid kordi ka kunstiõpetuse aineolümpiaadi läbiviimist, paraku ebaõnnestunult. «Maakonnad ja linnad on aga omal initsiatiivil hakanud olümpiaade läbi viima, et leida väljundit ka kunstiõpetusele,» sõnas Raudsepp.

Õpilased valib välja programm

Riikliku tasemetöö tegijad valib välja programm põhimõttel, et kaetud oleksid võimalikult erinevad Eesti koolid: maakoolid-linnakoolid, põhikoolid-gümnaasiumid.

6. klassi tasemetöö järel arvestab õpetaja kokku ülesannete eest saadud punktid. Kui kool otsustab, et töö eest pannakse ka hinne, saab seda arvestada vaid ühe tunnihindena.

Eksamikeskus korraldab kevadeti valikulisele hulgale 6. klasside õpilastele tasemetöid, lisaks iga-aastasele eesti keele ja matemaatika tasemetööle on kontrollitud noorte teadmisi näiteks inimeseõpetuses, muusikas, ajaloos, loodusõpetuses.