Lahkus legendaarne poliitik

Valve Kirsipuu poja Mardi sõnul sai tema ema Korful puhates 10. septembril ujumise ajal infarkti. Pärast seda oli ta kümme päeva sealsamas haigla. Poliitik suri üleeile.

Kirsipuu erakonnakaaslane ja kauane kolleeg riigikogus Heiki Kranich ütles, et Kirsipuul oli Eesti maksu- ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamisel suur roll. «Väga paljud olulised maksuseadused, mida me täna tunneme, poleks ilma temata juhtunud,» rääkis ta.

Lisaks käibe- ja sotsiaalmaksuseadusele töötati koos välja ka küllaltki radikaalne ühtlane tulumaksumäär, mis oli tol ajal ainulaadne kogu maailmas. «Valve töötas usus, et Eesti peab saama parima võimaliku maksusüsteemi,» ütles nüüdne Eesti Loto juht Kranich.

Kirsipuu kaitses 1990. aastate keskel ettevõtete vabastamist tulumaksust, mida peetakse senini Eesti majanduse üheks kaubamärgiks. BNS kirjutas, et kui toonane peaminister Tiit Vähi ettevõtete tulumaksuvabastuse idee maha laitis, ütles Kirsipuu: «Me ei pea õigeks iga küsimuse pärast joosta Vähi juurde ja küsida, vabandage väga, kas see teile meeldib, härra Vähi.»

Endine poliitik ja e-demokraatia ekspert Liia Hänni ütles, et Kirsipuu oli riigikogu eelarve- ja maksukomisjoni tööd juhtides väga asjatundlik ja kindlameelne, suutes paljud oma mõtted teoks teha. Kirsipuu ei olnud riigikogus kummitempel, kes valitsuse otsused läbi laseks, vaid tegi tõsiselt tööd selle nimel, et seadused paremad tuleksid, meenutas Hänni.

«Polnud kahtlustki, et Valve oli selline poliitik, kes tundis ka sisulist poolt ehk majandust ja rahandust, mille võrra oli tema töö tõhusam. Ta ei olnud kunagi ükskõikne kõrvaltvaataja, ta oli debattides alati väga terav ja vahe,» rääkis Kirsipuu fraktsioonikaaslane aastatel 1992–1995 riigikogu Mõõdukate saadikurühmas Hänni, kelle sõnul jääb lahkunu eesti rahva mällu kui suur poliitik, kes tegi üleminekuajal väga olulisi otsuseid.

Kirsipuu oli sajandivahetusel häälekas Tallinna keskturu erastamise vastane, nähes selle taga korruptsiooni. Toona keskturu nõukogu liikmena töötanud poliitik leidis, et turu erastajateks on ettevõtte juhid, kes on turgu oma huvides ja linna huve eirates kaks aastat juhtinud, kirjutas BNS 1999. aasta alguses.

Kirsipuu nõudis keskturu tegevjuhtkonna väljavahetamist, süüdistades juhte linnale kuuluva turu saamatus majandamises ja väljapressimises. Turu juhtkond omakorda süüdistas teda kahtlaste firmade huvide kaitsmises ja oma poliitiliste taotluste läbisurumises.

Kirsipuu hinnangul sai Tallinna linn turu erastamise segadusega suurt kahju, sest turu aktsiate hind on langenud. «1997. aastal, kui linn oleks turu eest saanud 30 miljonit krooni, lükati erastamine tollase abilinnapea ja turu nõukogu esimehe Mait Metsamaa ettepanekul edasi,» on ta ajakirjandusele öelnud.

Kuigi Kirsipuu jäi vaidluses keskturu üle lõpuks kaotajaks, tõdes ta siiski, et turu ümber toimuva avalikustamine aitas mõningast selgust luua.

Kuigi pärast poliitikast lahkumist 2003. aastal võttis Kirsipuu meedias sõna pigem harva, andis ta siiski mõne intervjuu. Näiteks 2010. aastal ütles ta euro kasutuselevõtu kohta, et see toob siia investeeringuid ja aitab luua töökohti üle Eesti. «See omakorda tugevdab meie majandust ning annab võimaluse pakkuda paremaid teenuseid peredele, turvalisust ja tõsta pensione,» lausus Kirsipuu.

Intervjuus Eesti Televisiooni «Pealtnägijale» 2012. aastal rääkis Kirsipuu lisaks kirgi kütnud nn Silvergate’i skandaalile ka Eesti kuulumisest Euroopa Liitu.

«Ja teate, ma ütlen, et kuskil on selles tõde ja tõde on selles, et kui kuni aastani 2004 me tegelesime Eestiga, et Eesti elu edasi viia, siis 2004 me ühinesime Euroopa Liiduga ja midagi ei ole öelda – Euroopa Liit pani meile oma ettekirjutused,» lausus ta. «Euroopa Liidul olid omad nõudmised ja ma olen tähele pannud, et alates kõige kõrgemast lülist vaadatakse sellele rohkem kui sellele, mis Eestis vaja on.»

2015. aastal ütles Kirsipuu Tallinna Televisioonile, et arvestades seda, mis toimub riikliku lennufirma Estonian Airi ümber, paistab, et tema koduerakond Reformierakond taandub aina enam kapitalismist, sest riik soovib omada üha rohkem ettevõtteid, kuigi erakätes suudaksid ka riigiettevõtted ilmselt paremini toime tulla.

«Kui Siim Kallas oleks olnud peaminister, siis ta ei oleks loobunud kapitalismist, aga meie valitsus praegu loobub, sest millegipärast valitsus tahab, et riigi käes oleks üha rohkem riigiettevõtteid,» tõdes Kirsipuu. «Nad ei julge müüa Estonian Airi, sest erakätes ei saaks keegi lubada endale niisugust luksust, et tal on kahjum peaaegu sada tuhat eurot ja ta tegutseb edasi.»

Kommentaarid

Siim Kallas, Reformierakonna auesimees

Kohal kõikidel aruteludel, kohal seltskondlikel üritustel. Alati oli tal oma arvamus, alati küsis ta midagi, alati vaidles ta kellegagi.

Näis, et see kestab igavesti. Aga teda ei ole enam. See on väga kurb teadmine.

Valve Kirsipuu oli tõesti üks Reformierakonna loojaid, aga mitte ainult seda. Ta on lahutamatu kogu Eesti taasiseseisvumisjärgse majanduspoliitika kujundamisest. Ta oli tõeline majanduspoliitik, terava sõnaga, iseseisva arvamusega. Ilma tema kui maksu- ja rahanduskomisjoni esimehe raudse juhtimiseta oleksid paljud taasiseseisvusaja maksuseadused olnud hoopis teistsugused.

Valve oli soe ja elurõõmus inimene.

Poliitikuna, Reformierakonna ühe loojana ta säras, tal oli kõik, mida tõelisel poliitikul vaja on: mõistus, teadmised, elukogemused, terav keel, kohusetunne, suurepärane esinemisoskus ja suur isiklik veetlus.

Ruum on Valve järel tühjemaks jäänud. Kurb on.

Paul-Eerik Rummo, Reformierakonna asutajaliige

Mäletame Valvet kui üht Reformierakonna loojat ja pikaajalist käilakuju, kui üht kõige olulisemat tegijat end vaba turumajanduse teele tagasi võidelnud Eesti majanduspoliitika aluste kujundajamisel.

Kui toredat seltskonnainimest, kui avameelset sisekriitikut erakonna keerulistel hetkedel, kelle märkuste peale ei solvutud, sest nendes polnud väiklust ega isiklikkust.

Paljud Eesti inimesed mõtlevad tänuga tagasi juba nii ammustele asjadele nagu Valve nõukogudeaegsed raadiosaated, kus pandi julgesti paika toonase majandamise jaburusi ja osutati võimalustele tolles ebanormaalses süsteemis siiski toime tulla ja oma õigusi kaitsta.

Valve oli just selline, nagu üks poliitik (taas)tärkavas liberaalses demokraatias olema peab. Meil on temaga vedanud!

Valve Kirsipuu

Sündis 1933. aastal Tallinnas. Õppis Tallinna 18. ja 13. algkoolis, 7. keskkoolis, Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumis, Tallinna Polütehnilises Instituudis (lõpetas 1958) ning läbis aspirantuuri Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Majandusmatemaatika Keskinstituudis (kandidaadikraad majandusteadustes 1965). Kõik koolid lõpetas kiitusega.

Töötas 1988. aastani Eesti Teaduste Akadeemia Majandusinstituudis, algul nooremteadurina, siis 20 aastat teadussekretäri ja mõne aasta vanemteadurina. 1989–1992 oli Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi teadussekretär. Lisaks oli 1965–1993 Eesti Raadio majanduskommentaator ning ligi 15 aastat Eesti Majandusjuhtide Instituudi dotsent.

1992–2003 oli riigikogu VII (Mõõdukate nimekirjas) ning VIII ja IX koosseisu liige (Reformierakonna nimekirjas). 1994. aastal oli Reformierakonna asutajaliige.

2001. aastal pälvis Riigivapi V klassi teenetemärgi.