Skandaalne süstlavahetuspunkt avas Põhja-Tallinnas uksed

Esialgu on süstlavahetus, ametliku nimetusega kahjude vähendamise keskus, avatud kolmel päeval nädalas kella 11–13. Kolmapäeva hommikul on Sitsi 28 hoovis vaikne. Võimsa raudukse ette on pargitud üks takso ja selle kõrvale turvafirma auto. Külastajale tulebki koridoris kõigepealt vastu turvatöötaja, kes juhatab külalised tööruumi. Seal on laud, mõni tool ja riiulid mitut värvi karpidega. «Süstlad, kondoomid, rasestumisvastased vahendid,» loetleb MTÜ Convictus töötaja Andrei Altdorf.

Seda, et kohe avamispäeval mõni klient süstlaid vahetama tuleb, ei pidanud ta tõenäoliseks, sest inimese vajavad uue kohaga harjumist. Esialgu külastavad uut keskust üksteise järel saabuvad ajakirjanikud.

Peaaegu keskuse ukse kohal vaatab teise korruse trellitatud rõdult hoovil käivat sagimist vanem naisterahvas. Proua vangutab etteheitvalt pead ja ütleb: «Nii suur hulk raha kulutatakse selle peale, et süstlavahetus kuus tundi nädalas lahti hoida. Kas maksumaksja rahaga midagi paremat teha pole?»

Altdorf kinnitab, et keskus on hädavajalik. «Me oleme Lastekodu tänaval aastaid edukalt tegutsenud ja seal pole mitte midagi juhtunud. Siin läheb samamoodi. Inimesed tulevad, vahetavad süstlad ära ja lähevad minema,» lausus Altdorf. Ta möönis samas, et kuna keskuse avamise seaduslikkus on kohtus vaidlustatud, siis ei tea ette, kui kaua Convictus üldse Sitsi tänaval tegutseda saab.

Lastekodu tänaval asuvast Convictuse süstlavahetuspunktist kirjutas Postimees 2012. aastal, kui kõrvalmajas asuvas lasteaias käivate laste vanemad selle peale arvukalt kaebusi esitasid.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Raimond Kaljulaidi sõnul on sotsiaalministeeriumi tegevus süstlavahetuse avamisel kahjustanud põhjatallinlaste silmis väga tugevalt riigi mainet ja usaldusväärsust.

«Selline lahendus on selgelt vale ja seda tõestas juba Erika tänava kogemus. Nii linnaosavalitsus kui ka halduskogu on selle otsuse hukka mõistnud. Oleme korduvalt pakkunud kompromissi, leidmaks riigi ja linna koostöös sobiv lahendus, kuid riik on jätkanud Sitsi 28 elumajas punkti avamist,» ütles Kaljulaid.

Linnaosavanema sõnul ei ole riik pidanud elanikele antud lubadusi. «Lubati paigaldada valvekaamerad, piirded jne – meie teada on need kõik paigaldamata. Riik tasub mehitatud valve eest, kuid ainult esimestel kuudel. Väidetud on, et punkt ei ohusta kedagi, aga milleks siis turvamehed? Ja kui neid on siiski vaja, siis miks tasutakse valve eest ainult algusperioodil? Riigi käitumine on ebaaus ja ebaloogiline,» leidis linnaosavanem. Tema teada on riigi sõlmitud leping erakordselt kahjulike tingimustega.

«Kaamerate ja piirde paigaldamiseks on meil valmisolek olemas – oleme korteriühistu poole selle loa saamiseks kirjalikult pöördunud ja ootame korteriühistu luba. Ilma selle loata ei saa me maja fassaadile ja krundile lisandusi teha,» selgitas Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Annika Veimer.

«Täna oli keskus kahe tunni jooksul avatud ja kõik oli rahulik – vaid ajakirjanikud käisid. Mehitatud valve on keskuse avatud olemise ajal kohal, sest selle järele on avaldatud soovi varasematel kohtumistel kogukonnaga – muretseti, et väljakutse peale jõuab turvafirma äkki liiga hilja kohale,» lisas ta.

«Soovime kõigile rahulikku meelt. Palume kogukonna liikmetel neid segavatest olukordadest teada anda keskuse töötajatele, telefoninumbri leiab keskuse ukselt. Oleme ka kohalikku piirkonna politseinikku keskuse avamisest teavitanud,» kinnitas TAI direktor.

Sitsi 28 korteriühistu vaidlustas kahjude vähendamise keskuse avamise kohtus ning taotles ka esialgset õiguskaitset. Kohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul andis kohus teisele poolele võimaluse kuu lõpuni aega oma seisukoha esitamiseks ning teeb vastava määruse ilmselt oktoobri esimestel päevadel.