Esimene pingelangus: kirjand tehtud!

«Valisin selle teema, et…» püüdis Sandra Salumäe meenutada. «Hariduse teema!» hüüdis ta siis rõõmsalt.

Kõige suuremat pinget tundis neiu alguses, kui raadios rääkis haridusminister Jaak Aaviksoo. «Nii asjalik tundus kõik alguses, aga hiljem nägin õpetajate sõbralikke nägusid ja pinge kadus ära,» rääkis ta.

«Käsi on kirjutamisest täitsa haige,» tunnistas Salumäe katsumust – kirjutas ta ju 11 lehekülge, millest seitse oli mustand ja neli puhtand. Puhtandis luges ta iga sõna üle, et sõnu ikka puudu ega üle ei oleks, ja saigi kokku täiesti lubatav arv – 768 (kirjandi pikkus on 600–800 sõna – toim).

Teemal «Ühiskonna arengu võti on haridus» sai Salumäe rääkida vajalikest muutustest haridussüsteemis. Kui pool ajast oli juba kasutatud, hakkas neiut närima kahtlus, et ehk oleks pidanud hoopis sotsiaalmeediast kirjutama.

«Tekkis tunne, et ma ei oska erinevaid tekkinud ideid enam omavahel seostuda, ja mõtlesin, et oleks pidanud teise teema valima. Ma ei hakanud siiski enam riskima,» lausus Salumäe.

Tsitaadid ja kirjandus abiks

Salumäe kooliõde Kristiina Ristal väljus samuti eksamiruumist, kaasa võetud šokolaad täiesti söömata ja joogist vaevalt lonksuke võetud. «Hea ja vaba tunne on,» ohkas ta alustuseks kergendatult.

Ristal arutles viimased mitu tundi kümnendal teemal ehk «Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse». Kirjandiks valmistudes oli ta mitu tsitaati meelde jätnud, näiteks kasutas ta oma töös paari mõtet president Toomas Hendrik Ilvese kõnest.

Kirjandusest sidus neiu oma teema Johann Wolfgang von Goethe «Faustiga», samuti tõi paralleele Elizabeth Gilberti raamatuga «Söö, palveta, armasta».

«Kirjutasin ka elust vastunäite, et alati ei tasu uskuda neid raamatuid,» täpsustas Ristal.

Kui šikilt riietunud Sander Krintal eksamiruumist väljus, võis tema näolt välja lugeda vaid üht: väsimust. Ta tunnistas, et väsimus teda tõesti valdas, kuid üldiselt jäi ta tehtuga rahule. Nagu Ristal, kirjutas ka Krintal kümnendal teemal. Teemavalikuga oli noormees rahul: põhiliselt kirjutas ta oma elust, jättes kirjandusnäited seekord toomata.

«Kirjandiks ei saa midagi õppida – niipalju kui oled lugenud ja elu näinud, seda kirjutad,» ei leidnud Krintal pabistamiseks põhjust.

Arte gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Birgit Annasti jaoks oli eile tähtis päev – järjekordne lend tema käe all õppinud gümnasiste pani oma teadmised ja lugemuse proovile. Viimast aastat toimus kirjand just sellisel kujul ja seega on see kui ühe etapi lõpp.

«Järgmisel aastal läheb ju formaat teiseks ja ma arvan, et see on huvitav üleminek,» märkis ta.

Üldised teemad

Annasti hinnangul olid selle aasta kirjanditeemad küllaltki üldised ja rohkem ühiskonna- ja ajaloovaldkonna poole kaldu. ««Minu Eesti» on veidi poeetilisem ja loob seosed raamatusarjaga. Teised on kirjutatavad teemad, aga kirjandusõpetaja ootaks tsitaate ka,» märkis ta.

Annast osutas, et on olnud ka põnevamate kirjanditeemadega aastaid, kuid üldiselt ei ole nurisemiseks põhjust.

Enne eksamit soovitas emakeeleõpetaja õpilastel kirjutada eelkõige sellest, mida nad ise tunnevad ja teavad, ning mitte hakata mingit kosmose- või raketiteadust ajama.

«Kirjutada sellest, mis on südamelähedane – see on alati kõige parem,» nentis Annast.

Eile kirjutasid 9925 eesti õppekeelega ja 1518 vene õppekeelega koolide abiturienti ja varem lõpetanut kirjandit. Järgmine riigieksam – ühiskonnaõpetus – toimub 29. aprillil.