Endine mõisaomanik: kaks võõrast sain toast kätte (7)

«Mõis jääb suurtest teedest eemale, aga kuna pruunid [kultuurimälestise] viidad on väljas, siis inimesed tulid,» rääkis kunagine Hatu mõisa omanik Anniki Sakala. Naise sõnul panid nad alguses välja sildid, et tegu on eravaldusega, kuid need läksid kogu aeg kaduma. «Kaks korda sain inimesed toast kätte,» rääkis naine. Oli neidki, kes luusisid ümber maja, ja kui pererahvas läks õue vaatama, siis pagesid.

Ootamatute külalistega seisavad suvel aeg-ajalt silmitsi ka Hatu mõisa praegused omanikud. «Me istusime perega parajasti laua ümber, kui inimesed tegid ukse lahti ja ütlesid tere,» meenutas Terri Mang ühte juhust. Ta lisas, et selline tuppa sisse sadamine pole tavaline, sest pere hoiab uksed lukus. «Meil on majas üritused ja me ei saa lubada, et keegi siin juhuslikult ringi jalutab,» põhjendas naine.

Nii mõnigi kord ei saa ootamatud külalised pererahva viisakast ütlemisest aru, et tegu on koduga. «Kui pöördud meie koduukse juurde jalutanud inimeste poole, et kuidas saab abiks olla, vastatakse, et vaatavad niisama. Kui siis öelda, et see on meie kodu, tuleb vastuseks, et sellest polevat midagi, ja kõnnitakse edasi,» rääkis naine. «Mõni jahmub, et oi, siis ta on ju meie aias, ja palub vabandust,» lisas ta.

Mõisaomaniku sõnul pole kutsumata külalised suur probleem, aga sellegipoolest võiks inimesed rohkem mõelda. «Tänapäeval ei ole mõisad ainult riigi või valla omad, nendes ka elatakse ja siis on need kodud,» sõnas ta.

Mangi sõnul ehitasid tema tuttavad mõisale tara ümber. «Nad küll avavad oma mõisa aeg-ajalt, aga nad tahavad seal elades ka privaatsust,» ütles Mang. Kuna Eestis on mõisatega tutvumas käimine üsna levinud, soovitab ta inimestel enne uurida, kas tegu on avaliku kohaga või hoopis eravaldusega. Samas tunnistas naine, et seda võib olla keeruline kindlaks teha.

«Meil oli mõte panna välja silt «Tere tulemast! Hatu mõis on meie kodu, külastamiseks võtke palun ühendust!»,» sõnas ta.