«Me oleksime võinud kogu Tallinna piirkonna ehk 3000 kandidaati ka välja panna,» ütles Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Kristen Michal. «Nimekirja fookus on kandidaatidel, kes on tõeliselt head ja säravad, et nad saaksid silma paista.»

Tallinnas ongi nimekirju analüüsides üks suuremaid üllatusi, et Reformierakond on välja tulnud neli korda lühema nimekirjaga kui eelmistel kohalikel valimistel. Michali selgitusel kandideeris eelmisel korral ligi 400 inimest ning siis selgus, et osa neist oleks tegelikult parema meelega aidanud mõnel teisel kandidaadil kampaaniat teha. «Me eeldame, et kandidaadil endal on ka soov oma kampaaniasse panustada ja endale meeskond luua,» lisas ta.

Hoopis teistpidi näeb olukorda Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas. Tema hinnangul võib Reformierakonna nimekirja lühidus näidata, et inimesed on erakonnas pettunud ning lihtsalt ei soovi selle nimekirjas enam kandideerida.

Aas avaldas Keskerakonna nimekirja koosseisu üle rahulolu: «Koondada nimekirja pool tuhat inimest, kes soovivad kohaliku elu parandamisel käe külge lüüa, on väga hea tulemus.»

Põhjuse olla Tallinna pikkuselt teise nimekirjaga rahul leidis ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) linnapeakandidaat Raivo Aeg. «Kandidaatide leidmiseks tegime intensiivselt tööd ja selle tulemusel saavutasime pikkuselt teise nimekirja Tallinnas,» ütles Aeg.

Peale Reformierakonna nimekirja üllatava lühiduse üle jäi Aegile silma Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kelle kandidaatide seas on naissoost Tallinnas vaid ühe ringkonna esinumber, kuigi partei ise on nn triibuliste nimekirjade eestkõneleja.

Massiga ei löö

Eelmisest korrast 60 kandidaadi võrra lühem on seekord ka sotside nimekiri. SDE linnapeakandidaat Rainer Vakra leiab sarnaselt Michaliga, et pikkus ei ole oluline. Vakra tõstis esile mitut uut tegijat poliitikas, kes on sotsiaaldemokraatide nimekirjaga liitunud: Helve Särgava, Ester Eomois, Sirje Keevallik, Anastassia Kovalenko jt.

«Poliitika ei ole sumomaadlus, kus lüüakse massiga,» ütles Vakra. Sotside nimekirja iseloomustamiseks kasutas Vakra järgnevaid väljendeid: tarkus, kogemused ja ideede värskus.

Peamise konkurendina näeb Vakra Keskerakonda ning juba ette välistab ta koostöö Savisaare Valimisliiduga. «Kindlasti on sotsiaaldemokraatide selge eesmärk lõpetada Tallinnas Keskerakonna ainuvõim, millele on jäänud külge nii väsimuskortsud kui ka korruptsiooniplekid,» rääkis Vakra.

Naistevaesust nimekirja esinumbrite seas pareeris Vakra kinnitusega, et tema ei liigitaks meeskonda esinumbriks, teiseks numbriks ega kolmandaks numbriks: «Meil on esimese erakonnana nimekirjas rohkem naisi kui mehi.»

Viie häälega tõrvatilk

Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) on pealinnas 116 kandidaati. Töö nende kokkusaamise nimel algas erakonna linnapeakandidaadi Martin Helme sõnul kevadel ja suve alguseks oli nimekiri juba enam-vähem koos. Tema kinnitusel oli soov, et nimekiri oleks pikem kui volikogu kohtade arv (79), aga väga pikaks ei tahetudki seda ajada.

«Keskerakonna 500 kandidaati on loomulikult jõudemonstratsioon ja massiga löömine. Keskerakond sisuliselt sundis kogu linnaaparaati kandideerima,» ütles Helme. Samuti leidis ta, et kui nimekiri on liiga pikk, läheb väga keeruliseks kõigi tausta kontrollimine. «Milleks riskida sellega, et viis häält tooval kandidaadil leitakse minevikust mingi patt ja selle eest saab kogu erakond kritiseerida?»

Edgar Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna ühendnimekiri igatahes kandidaatide tausta pärast nimekirja koosteades palju pead ei murdnud. Esialgu 118 kandidaadiga nimekirjast jäi pärast viimase hetke loobumisi järele küll 103 inimest, aga ühendnimekirja kommunikatsioonijuht Raul Kalev leidis, tegemist on igati eeskujuliku arvuga. Kalevi sõnul olid nad avatud kõigile, kes usaldasid Urmas Sõõrumaad ja Edgar Savisaart ning olid päri programmiliste seisukohtadega. Koostööd ei välista nad ei vasak- ega parempoolsete jõududega, peaasi et õnnestuks elukeskkonda linnas inimsõbralikumaks muuta.

Nimekirja kokku pannes oli Eestimaa Roheliste erakonnal partei juhatuse liikme ja ka ise kandideeriva Joonas Laksi sõnul kaks eesmärki: saada kokku täisnimekiri ehk vähemalt 79 kandidaati ning et nad kuuluksid seitsme pikema nimekirja hulka. Viimane on tähtis seepärast, et ETV valimisväitlustesse kutsutakse kuni seitse külalist, kes valitakse välja platvormi terviklikkuse ja valimisnimekirja pikkuse järgi.

Linna pikimat, Keskerakonna nimekirja kommenteerides ütles Laks, et oleks väga üllatunud, kui kõik seal nimekirjas olevad inimesed ka ise päris täpselt teavad, et nad kandidaadid on.

Volikogu liikmete arvust on napilt, aga kindlalt rohkem kandidaate ka valimisliidul Vaba Tallinna Kodanik – kokku 84. Nende linnapeakandidaat on Pirital kandideeriv Erik Vest. «Nimekirja koostades jälgisime rangelt, et meiega liituda soovijal ei tohi olla korruptsioonikahtlustust, rääkimata käimas olevast kohtuprotsessist või süüdimõistvast kohtuotsusest,» ütles Vest.

Valimisprogrammi avalikustasid nad juba talvel ning Vesti kinnitusel on sealt häid ideid oma programmi võtnud ka teised erakonnad. «Juba see on võit, kui meie ideid kasutatakse linnas elu paremaks tegemisel,» lausus Vest.

Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjast rääkides tõi ta esile, et neil ei ole küll väga kuulsaid näitlejaid või muusikuid, kuid nende kandidaadid on eelkõige tuntud ja tunnustatud oma linnaosas.

________

Parteidel Tallinnas kasinad eesmärgid

Neli aastat tagasi andis Tallinnas oma hääle mõnele kandidaadile 218 500 inimest. Sellest 115 000 ehk 52,6 protsenti läks Keskerakonnale, teised parteid said mitu korda vähem hääli. Sisemised vapustused Keskerakonnas ja IRLis muudavad aga vähem kui kuu aja pärast toimuvate valimiste tulemuste prognoosimise Tallinnas väga keeruliseks.

Arvuliselt ambitsioonikaima avalduse loodetavate tulemuste kohta tegi Vaba Tallinna Kodaniku linnapeakandidaat Erik Vest: «Eelmine kord saime üle 8000 hääle, nüüd on eesmärk saada 20 000 häält, mis võiks olla umbes 10–12 protsenti kõigist häältest.»

Oma nelja aasta tagust tulemust plaanivad 12-kordselt ületada ka rohelised. Kui siis saadi napilt üle tuhande hääle, siis nüüd on eesmärk 12 000 häält ja volikokku sissesaamise künnise ületamine.

Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal jäi aga sõnades tagasihoidlikuks. «Eesmärk on saada parem valimistulemus kui eelmine kord, mil saadi üheksa mandaati ja 23 000 häält,» ütles Michal. Reformierakonna peamise vastasena nägi Michal, nii nagu varasematel valimistel, ka seekord Keskerakonda. «Meie peamine vastane on Keskerakond tema kõikides avaldumisvormides.»

Loodetava tulemuse kohta arvulist eesmärki ei andnud ka Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna kommunikatsioonijuht Raul Kalev: «Hääli me ette ei prognoosi, oleme tänulikud iga inimese toetuse eest, kes meid usaldab. Mõistagi on meie peamine eesmärk saada volikogus piisavalt suur hulk hääli, et suudaksime lõpetada ühe partei monopoli ja kinkida linnajuhtimine tagasi erinevate huvidega tallinlastele läbi parima esindatuse volikogus.»

Keskerakonna Tallinna linnapeakandidaat Taavi Aas ei seadnud samuti arvulist eesmärki. «Meie eesmärk on jätkata Tallinna arendamist ning usume, et valijad annavad meile selleks oma toetuse,» lausus ta.

Eesmärgi sõnastamisel oli tagasihoidlik ka IRLi linnapeakandidaat Raivo Aeg, kes avaldas soovi olla tugev tegija Tallinna volikogus. «Usume, et meil on potentsiaal olemas. Kui palju ja kellele laekuvad hääled, on valija otsustada,» rääkis Aeg.

Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Rainer Vakragi ütles, et nemad on tänulikud iga hääle ja iga inimese toetuse eest. «Ma näen ja tunnetan iga päev, kuidas paljud inimesed on ühendanud jõu ja on valmis koos minuga pöörama Tallinnas uut lehekülge,» ütles ta.

Oma Tallinna reitingust paremat tulemust loodab saavutada EKRE. Nende linnapeakandidaat Martin Helme ütles, et EKRE eesmärk on saavutada Tallinnas kolmas tulemus. «Poliitiline olukord on nii Eesti kui ka EKRE jaoks täiesti teistsugune kui neli aastat tagasi,» arvas ta. Helme ennustas, et pealinnas võidab Keskerakond ning tänu vanale tuntusele saavutab teise tulemuse Reformierakond. Aarne Seppel