/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/05/7068605t1h3897.jpg)
Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi esikoha sai võistlustöö märgusõnaga «Concordia victoriam gignit», mille autorid on Vergo Vernik ja Meelis Press.
Selgus Lenderite monumendi ideekonkursi võitja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga «Luubi all», mille autorid on Kersti Lootus ja Tiiu Kirsipuu. Kolmanda koha sai võistlustöö märgusõnaga «Koos», mille autorid on Elo-Katre Liiv ja Grete Veskiväli. Ära märgiti Jaak Soansi ja Karmo Tõra võistlustöö märgusõnaga «Astmed», teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
Konkursile laekus tähtajaks, 22. augustiks kuus tööd. Konkursi auhinnafond kogusummaga 25 600 eurot jaotus vastavalt: I koht – 13 200 eurot, II koht – 8000 eurot ja III koht – 4400 eurot.
Poska majas toimunud avalikul koosolekul avati auhinnatud tööde nimekaardid ja avalikustati autorite nimed. Samas sai ka nelja parema tööga tutvuda.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/05/7068599t1h41ec.jpg)
«On rõõmustav, et võimalusest luua mälestusmärk korraga kahele inimesele, haarasid kinni mitu skulptorit ja arhitekti, kes pakkusid välja toredad ideelahendused. Laekunud ideedes olid autorid tõlgendatud nii Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi isikuid kui ka nende omavahelist suhet, samuti püüti mõtestada ümbritsevat linnaruumi,» märkis konkursi žürii esimehe asetäitja, linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.
Monumendi püstitamine Lenderi koolimaja vahetusse naabrusse on linnapoolne panus, et tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906–1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp – Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja – on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Kõige enam Lenderi-tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus ning Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumis. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.
Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlastekool Eestimaa kubermangus.