Väike Joosep teeb Naissaarel ajalugu

«See on suur kott ja siin on juba asjad ka sees,» tutvustab neljapäeva pärastlõunal Naissaarelt Tallinna jõudnud Joosep Somov oma erksinist Bamse pildiga õlakotti.

Kui palju õpikuid ja vihikuid homme koolist kaasa antakse, ei oska Joosep veel arvata, aga ta on kindel, et need mahuvad Bamse kotti lahedalt ära. Ranitsat tal vaja ei lähe, sest kuigi ametlikult saab Joosepist Prangli põhikooli õpilane, hakkab ta tegelikult õppima kodus, sest talvel lihtsalt ei pääse Naissaarelt liikuma.

«Mu kool hakkab olema internetiga, aga eriti palju ma praegu ei tea,» räägib Joosep. Poisi kinnitusel meeldib talle juba praegu väga internetis mängida, aga koolitunni ajal ta seda teha ei saa, sest siis võib vahele jääda ja seda ta ei taha. «See on ikka nagu päris kool,» kinnitab poiss.

Juulis seitsmeaastaseks saanud Joosepi sõnul lugeda ta veel ei oska, oma nime kirjutada küll, aga kõige rohkem meeldib talle papist igasuguseid asju meisterdada ja noaga vesta.

Joosepi ema Janne Somova ei usu, et kuigi laps teistega koos koolis käia ei saa, tekiks tal probleeme teistega suhtlemisel. «Ta on nii seltsiv. Kevadel ma otsisin teda taga üle terve saare ja tuli välja, et ta oli läinud võõrastele ekskursiooni tegema. Oli ütelnud inimestele, et ma räägiks teile saarest palju, aga see läheb jube pikaks ja ma parem ei räägi,» meenutab ema.

Ta tunnistab, et tegelikult pelgavad vanemad kooliminemist isegi rohkem kui Joosep. Samas on ta veendunud, et saavad talvel lapse õpetamisega hakkama. «Ma olen aru saanud, et kõik on läbirääkimiste asi. Kui oled hea läbirääkija, siis kõik asjad edenevad, kuigi vahel peab karmi nägu ka tegema,» sõnab ema. Joosep ise on veendunud, et tegelikult on ema karmim õpetaja kui isa.

Tallinna koolid pelgasid vastu võtta

Isa Andrus Kloosteri sõnul polnud lapsele kooli leidmine sugugi nii kerge. «Alguses me üritasime Tallinnas leida kooli, aga need kas pelgasid või kardavad ja siis me käisime Viimsi valla haridusjuhtidega rääkimas,» sõnab isa. Just vald pakkuski perele välja Prangli saarel asuva kooli.

«Seal on interneti vahendusel õpetamise kogemus olemas, sest kui on tormised ilmad, siis ei pääse õpetajad saarele ja tunde antakse Skype'i kaudu,» räägib isa. «See läks meie mõttega hästi kokku, sest milleks see tehnoloogia siis loodud on,» lisab ta.

Mõte kolida mandrile aga ei tulnud peres isegi mitte kaalumisele. «Nii palju, kui me käime linnas, siis just laps ei taha seal eriti olla, et päeva ju võib, aga ööseks tahaks oma koju saada,» sõnab Andrus.

Ei mingit kaua magamist

Esialgse plaani kohaselt võtab Joosep koolipäeva alguses Prangli kooliga ühendust. «Ka praegu ta tõuseb suhteliselt vara, umbes pool kaheksa, aga kui muidu armastas ta kaua voodis olla, siis nüüd seda lõbu enam pole, tekib üks kohustus juurde,» tõdeb isa ja lisab, et see ongi hea.

Mees on veendunud, et kuna Prangli kool on väike, siis jõuavad õpetajad personaalselt lastega tegelda, seda ka neti vahendusel ja nii pole välistatud võimalus, et Joosep saab kodus õppida kuni põhikooli lõpuni.

«On ju teisi väikesaari ka ja kogudus hakkab ajama seda teemat, et tekitada väikesaarte jaoks videoklass,» räägib Andrus. Nii saaksid ka teistel väikesaartel olevad lapsed samas süsteemis õppida. Esialgu on aga viie aasta eest Naissaarele elama kolinud Joosep ainus, kes nii õpib.

Üle 70 aasta on ta ka saarel ainus koolilaps, sest viimati oli Naissaarel aabitsat vaja 1943. ja 1944. aastal, kui vahepeal sealt ära aetud inimesed kodusaarele tagasi lubati.

Raske ülesanne

«See saab olema keeruline, aga tore väljakutse,» sõnab Prangli põhikooli juhataja Tiina Piirisaare. Kuidas Joosepi õppimine Prangli koolis täpselt välja nägema hakkab, vajab koolijuhi sõnul n-ö paika loksumist. «Mõned ülesanded peab ta ise selgeks tegema ja vahepeal me kontrollime teda Skype'i vahendusel,» rääkis Piirisaare. Koolijuht lisab, et väga palju sõltub ka Skype'i ühendusest.

Joosep hakkab õppima liitklassis, kus õpivad äsja Pranglile kolinud poisid. Noorem läheb esimesse ja vanem teise klassi. «Kui meil liitklassis oleksid teise ja kolmanda klassi lapsed ja tema oleks ainsana esimeses, siis ei oleks Skype'i teel õpetamine võimalik,» tunnistab Piirisaare.

Ka on vaja veel kokku leppida, kus Joosep õpetajale silmast silma vastamas hakkab käima. «Võib-olla on parem, kui õpetaja tuleb Tallinna sellel ajal, kui pere on mandril, selle asemel et nemad hakkavad eraldi veel Pranglile sõitma,» arutleb Piirisaare. Otse Naissaarelt Pranglile sõitmist ei pea mõistlikuks ei koolijuht ega isa. «Naissaar on üle mere vaadates Pranglilt sama kaugel kui Tallinn,» lisab Piirisaare.

Väike-Pakri koolilapsed

Tegelikult pole Joosep Harjumaal ainus laps, kellel tuleb 1. klassi minnes sõita üle mere. Ka Väike-Pakri saarelt lähevad üle aastakümnete esimesed lapsed kooli. «Sel sügisel lähevad meil kaks last Paldiskisse esimesse klassi ja järgmisel aastal peaks veel kaks last kooli minema,» rääkis ühe lapse ema Katarina Allikmaa.

Kuidas laste koolis käimine välja hakkab nägema, on ka seal veidi selgusetu. Kaalumisel on variant otsida kooli ajaks Paldiskisse peatumispaik. «Iga päev üle mere kooli käia nõuab palju aega ja seda varastada laste uneajast ei tahaks, seetõttu ongi saarele hädasti õpetajat vaja,» rääkis Allikmaa.

Ta tunnistab, et jäid oma asjaajamistega pisut hiljaks, sest kuigi üks pere on juba ühe aasta saarel elanud ja nemadki kolisid sinna juba talvel, kirjutati end saarele sisse alles suvel. «Aga need otsused ja eelarved tehakse juba aprillis ära,» tõdeb naine. Kui soovijaid leidub, siis saab õpetaja saarele tulla kas või terve perega, sest elukoht on olemas.