/nginx/o/2010/10/17/450681t1h7630.jpg)
Kui riigikogu esimees Ene Ergma märkis tänast statistikakonverentsi avades, et ei pea programm «Talendid koju» õnnestunuks, siis konverentsi diskussioonis osalenud eksperdid leidsid, et ilmselt on selle suurim puudus liiga kitsad piirid.
Eksperdid: kitsast programmist jääb kodumaale toomiseks väheks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu esimees ütles, et ei pea õnnestunuks kõlavat, kuid loosunglikuks jäänud kampaaniat
talentide kojukutsumiseks. Samas soovitas ta mitte lasta end hirmutada kõikvõimalikest numbritest, mida õhku visatakse. «Meie kaasmaalastel on õigus elada, õppida, töötada ka mistahes teises Euroopa Liidu liikmesriigis,» sõnas Ergma konverentsil «Kas Eesti rahvas jääb
püsima?».
«Programm on ehk kitsapiiriline, kui seame eesmärgiks vaid talendid koju tuua. Kui me aga väärtustame iga inimest, on kõik hästi,» leidis diskussioonil professor Ene-Margit Tiit.
Üliõpilaskondade liidu juhatuse liige Maris Mälzer ütles oma välismaale tööle läinud tuttavate näitel, et kahjuks ei vasta väljakutsed, mida selle programmiga pakutakse, noorte ootustele. «Teiseks, kas nii programmi kaudu inimeste tagasipüüdmine on ikka mõttekas. Ehk peaks mõtlema, mis on tegelik põhjus, miks tagasi tulla ei taheta?» arvas ta.
Rahvastiku teema oluline
Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar tõdes, et Eestit Lätiga võrreldes võib öelda, et Eestil on rahvastiku mõttes palju paremini läinud. «Kui mõelda, miks see nii on, siis ehk seetõttu, et meil on rahvastiku teemat viimastel aastatel pidevalt ülal hoitud – meil on olnud rahvastikuministrid ja nii edasi. Küllap see on meie käekäiku mõjutanud,» arvas ta.
Tallinna Ülikooli demograafia instituudi juhtivteadur Allan Puur lisas, et seda ei pea alati rahvastikupoliitikaks nimetama. «Näiteks Rootsi inimesed ütlevad, et neil demograafiapoliitikat pole, aga see on sotsiaalpoliitika osa. Kui sotsiaalpoliitika on väga tugev, siis see mõjutab rahvastikku,» märkis ta.
Ka professor Ene-Margit Tiit ütles, et rahvastikupoliitika üks oluline osa on perepoliitika. «Oluline on ka, et need meetodid oleksid pidevad, et tekiks selle vastu usaldus,» sõnas ta.
Teisalt toodi välja, et tänapäevases maailmas identifitseerivad ka paljud kaugel elavad eestlased end jätkuvalt just Eesti inimestena, jälgides õhtuti näiteks Eesti telekanaleid ja hoides end Eesti ühiskonnaeluga kursis vahel enam kui nii mõnigi siin elav inimene.
Eestlased rändavad kaugemale
Statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala tõi välja, et välisrände suunad on viimasel kümnendil jäänud peamiselt samaks, kuigi Soome kolimine on viimase paari aastaga vähenenud.
Seevastu üha enam inimesi rändab Eestist kaugemale – Suurbritanniasse, Saksamaale ja Iirimaale. Väljarändes osaletakse aktiivseimalt 20-29 aastaselt ja naised lahkuvad kas pikemaks ajaks või pigem lõplikult.