43 000 eestimaalast on valmistunud välismaale tööle minemiseks

Välismaal töötavate Eesti inimeste osakaal on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud, mullu töötas välismaal keskmiselt 28 000 inimest ehk ligi 3 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast, tõi sotsiaalministeeriumi analüütik Liina Malk statistikakonverentsil välja ministeeriumi tellitud uuringu tulemusi.

«Majandussituatsiooni ebakindlus ja halvad väljavaated on muutnud inimesed töö osas leplikumaks – 29 protsenti on valmis töötama ka veidi madalamat kvalifikatsiooni nõudval töökohal, kui neil endal on,» rääkis Malk. 2006. aasta samale küsitlusele vastanutest oli selliseid inimesi 19 protsenti.

21 protsenti välismaale soovijatest on valmis tegema seal ükskõik millist tööd.

«Ka palgaootused on allapoole tulnud,» tõdes Malk – 54 protsenti vastanutest tahab saada töö eest vähemalt sama suurt tasu kui kohalikud töötajad, kui 2006. aastal arvas nii veel 61 protsenti.

«Ajutise rändesooviga inimeste hulk on kahanenud, pikemaks ajaks ja alatiseks minna soovijate hulk aga kasvanud,» märkis analüütik, lisades siiski, et suurem osa (70 protsenti) plaanib välismaale tööle minna ajutiseks.

43 protsenti välismaale minejatest eelistab sihtriigina Soome, populaarsemaks on muutunud viimasel ajal ka Norra ja Rootsi, seevastu kahanenud Suurbritanniasse soovijate hulk.

Välisriiki tööle minemist soodustavad Eesti väikesed palgad, suur tööpuudus, samuti on paljudel soov silmaringi avardada ja kogemusi saada. Teisalt on soov tööd saada nende põhjuste seas kasvanud.

Takistuseks on peamiselt perekondlikud põhjused – maha jääksid pere-sõbrad. Lisaks on paljudel ebapiisav keeleoskus. Välismaale sõidule panevad sageli aga piiri rahalised võimalused, sest sinnaminekuga kaasnevad suured kulutused.

Täna ja homme Tallinnas rahvusraamatukogus toimuv konverents «Kas Eesti rahvas jääb
püsima?» keskendub Eesti rahvastiku püsimajäämisega seotud küsimustele.