Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2017/08/25/7026003t1h78fa.jpg)
Eestis elab augusti seisuga 78 107 määratlemata kodakondsusega inimest. Postimees leidis nende hulgast Lidia, Elmi, Elvira, Andrei – vaid mõned näited inimestest, kelle emakeel on eesti keel, aga taskus välismaalase pass. Mis põhjustel pole kõik siin elavad eestlased Eesti kodanikud, muulastest rääkimata?
Eestlastest halli passi omanikud on siit kunagi välja rännanute järeltulijad, kes on tagasi Eestisse kolinud. Siberi ja Abhaasia piirkonna eesti küladest on Postimees viimasel ajal palju kirjutanud. Mitmetes sealsetes peredes on lapsed küll üles kasvatatud eesti keeles ja vaimus, kuid nende vanemad ei olnud enam Eestis sündinud kodanikud.
Pikalt elas halli passiga näiteks 1951. aastal Siberis sündinud, kuid Eestis kasvanud Vladislav Koržets, kellest sai kodanik alles 2007. aastal.