/nginx/o/2011/02/16/517344t1h35c4.jpg)
Arvestades Eesti naiste püsivat soovi saada perre keskmiselt üle kahe lapse, peaks riik suurendama nii toetusi kui muud abi peredele, et majanduslikud raskused tegelikku sündimust ei vähendaks, leidis endine rahvastikuminister (aastatel 2007-2009) Urve Palo.
Eestimaalased soovivad saada perre keskmiselt 2,2 last, mis on võrreldes paljude Lääne-Euroopa riikidega suhteliselt suur, tegelikkuses jääb meie sündimuskordaja aga pidama vaid 1,65 lapsele, tõi Palo välja statistikakonverentsil.
«Natuke võiks vaadata, mis tehakse mujal. Näeme väga selgelt, et meie eeskujuriigid - Rootsi, Taani, Norra, Soome – seal on sündimus naise kohta meist märkimisväärselt kõrgem, ligi 2. Seal on toetused suuremad, töö-pereelu ühitamine paremini korraldatud. Kulutused laste toetustele on 3 protsenti SKP-st, kui meil vaid 1,7 protsenti. Suhtarvud näitavad riigi tahet panustada,» resümeeris Palo.
«Kui soov [lapsi saada] on olemas, on palju lihtsam seda toetada,» rõhutas Palo, kelle sõnul võiks rahvastikupoliitika põhiseadusse vaadates olla Eesti riigi võtmepoliitika.
Vastates küsimusele, miks meil tegelikkus ei vasta soovile, tõi Palo välja rahvastikuministri büroo 2008. aastal läbi viidud küsitluse tulemusi ning ta uskus, et praegu on naistel samad põhjused.
Esimese põhjusena, miks lapsi ei juleta sünnitada, tõid naised esile liiga väikese riigipoolse materiaalse toetuse – nii leidis 50 protsenti vastanutest. Teisele kohale jäi hirm, et naine ei suuda tagada oma lastele head haridust (35 protsenti) ja kolmandale selle, et lastehoiu võimalused on ebapiisavad (samuti 35 protsenti).
«Peretoetuste osakaal on meil kümne aasta jooksul kaks korda vähenenud. Lastetoetuse suurus pole seitse aastat muutunud,» sõnas Palo.
13 protsenti Eesti lastest (34 000) kasvab ühe vanemaga peres. 39 protsenti lastest elab suhtelises vaesuses. Seega tõdes Palo, et riigi väikese materiaalse toetuse üle kurtmist ei saa pidada vaid subjektiivseks arvamuseks.
«Inimestel on õigus, kui nad ütlevad, et riigi toetus on väike – sest keskendutud on sündimise toetusele. Sünnitoetus ja vanemahüvitis kestavad kokku 1,5 aastat ja siis lõpeb. Edasi ei saa lasteaiakohta, tasuline on huviharidus, hiilivalt ka õpikud koolidus… Üha enam toetusraha läheb rohkem teenivate perede lastele,» loetles Palo põhjusi, miks lapsevanemad nii arvavad.