Vene meedia Tõnis Paltsist: «finantsmahhinaator» ja «natsionalistliku partei liider» (6)

Venemaa (ja ka Ukraina) meedias on materjale protsessist, mille käigus Palts püüab Venemaa kaitseministeeriumilt kohtu kaudu tagasi võidelda maatüki ja ehitised Balaklavas (et ehitada sinna uhke puhkekeskus), väga vähe. Erilist tähelepanu Paltsi suhtes pole äratanud ka kohtute poolt 2017. aasta aprillis ja augustis langetatud otsused, kirjutab Rus.Postimees.

Kui selliseid materjale ongi, siis on ajakirjanikud sageli piirdunud Rus.Postimehe uudiste ümberkirjutamisega või lühiuudistega, samuti Paltsi firma Kaskad Investments pressiteadetega. Nii avaldas Krimmi veebiajakiri Informer 2016. aasta jaanuaris loo «Välisinvestor, kellelt võetakse maa Sevastopolis, pöördus õigluse nimel Venemaa presidendi poole», mis sisuliselt koosneb Paltsi poolt Venemaa presidendile Vladimir Putinile saadetud kirjast («Kaskad Investmentsi pressiteenistuse materjalide põhjal»).

2017. aasta aprillis, pärast esimest kohtuotsust Paltsi asjas, ilmus tema kohta suur lugu raadiojaama Vabadus kodulehel. Raadiojaam pööras muu hulgas tähelepanu sellele, et «Eestis on peaaegu märgatud, et selle riigi kodanik kavatseb arendada äriprojekti okupeeritud Ukraina territooriumil», püüdis saada kommentaari Paltsilt endalt (tema keeldus seda andmast) ning piirdus Eesti välisministeeriumi esindaja Sandra Kamilova ja publitsisti Valeri Saikovski kommentaaridega, samuti ettevõtja ja analüütiku Raivo Vare lühikese intervjuuga.

Viimane rõhutas seda, et Eestis Paltsi juhtumit peaaegu ei arutata: «See lipsas uudistest läbi, aga seda kuidagi ei lansseeritud. Ilmselt on see seotud ka sellega, et Tõnis Palts ise pole samuti huvitatud selle teema tõstatamisest. Niipea kui see asi saab ametlik-poliitilise värvingu, tekivad Vene poolelt probleemid. Nimetagem seda viisakalt nii».

Arutati ka äri ajamise aspekti okupeeritud territooriumil. Raadio Vabadus korrespondent küsib: «ELi riigi ettevõtjal on Krimmis okupeeritud territooriumil tegemist Venemaa Föderatsiooni kohtuorganitega, ja mitte keegi ei pööranud tähelepanu sellele, et ta faktiliselt legitimiseerib okupatsioonivõimusid». Vare vastus: «Vaadakem seda tema vaatevinklist. Mida ta peaks tegema? Sülitama, loobuma? Ta paigutas sinna kõik vabad ja mitte ainult vabad vahendid. Jääma püksata? Ei, ta võitleb viimaseni. Ta ei mõtle legitimiseerimisele, mittelegitimiseerimisele, see teda eriti ei puuduta. Ta püüab päästa oma investeeringud. Piinles Ukraina poolega, nüüd piinleb Vene omaga».

Sevastopoli veebileht Primetšanija.ru avaldas märtsis juhtumi lühikese ülevaate koos Kaskad Investmentsi Sevastopoli esindaja kommentaariga ning optimistliku, nagu näitas aeg, järeldusega: «Paistab, et Moskva on võtnud kursi kompromissile välismaailmaga Krimmi asjus. Ja kui juba Kolomoiskile on lubatud – miks siis ei saa lubada Paltsile?»

23. augustil ilmus samal veebilehel suur intervjuu Kaskad Investmentsi peadirektori Juliana Preobraženskajaga, Paltsi poolt omandatud maatükil asuva sõjaväelinnaku fotodega ning avalike katastrikaartidega, millest ilmneb, et käesoleval ajal omavad üheaegselt sama maatükki – tõsi, erineval otstarbel – nii Palts kui ka Venemaa kaitseministeerium.

Mitte alati ei ole kõnealust juhtumit puudutavad artiklid vabad tendentslikkusest. Näiteks, küllaltki neutraalset ja lühikest teksti portaalis Novõi Den saadab märksa mahlakam pealkiri «Balaklava võttis avasüli vastu mahhinaatori: Tallinna ekslinnapea Tõnis Palts sai korrusmajade jaoks 20 hektarit Krimmi maad». Tähelepanu väärib ka saidil flib.ru olev pealkiri: «Eesti natsionalistliku partei üks liidreid ajab Krimmis äri».