Asekantsler: tulevikus on tippgümnaasium ka keset magalat

«Minul ei ole eliitkoolide vastu midagi. Mis me neist ikka lõhkuma hakkame, kui nad tekkinud on,» rääkis Küttis Postimees.ee’le.

«Võime arutleda, kas ta on õige pedagoogiliselt või mitte, aga kui ta on, las töötab. Me peaksime praegu tegelema üle kõige nende koolidega, mis on nõrgemad lülid. Mis on väiksemaks jäänud, neid kokku panema, püüdma luua seal korralikku õppekeskkonda.»

Küttise sõnul võiks Tallinn suurematesse magalatesse tekitada eliitkoolidega tasemelt enam-vähem võrreldavad gümnaasiumid, nii nagu praegu üritatakse luua neid mitmetesse maakonnakeskustesse väljapoole Tallinna ja Tartut, näiteks Viljandisse.

See tähendaks praktikas, et mitme kooli gümnaasiumiosad kolitaks kokku ühte kooli ning ülejäänud muutuksid põhikooliks.

«Las olla eliitkoolid, kuid Nõmmele, Lasnamäele, Õismäele oleks täiesti normaalne, kui rajatakse ka puhtad gümnaasiumid,» rääkis ta.

«Ma usun küll, et see vähendaks paljuski praeguste eliitkoolide koormust. Mina oma last, kui elaksin Õismäel, ei saadaks kesklinna kooli. Ega see nii palju ka parem ole kui korralik puhas gümnaasium, mis näiteks Õismäele luuakse.»

Küttise sõnul pole küsimus ainult raha kokkuhoius ja 1. klassi katsete arvu vähendamises, vaid põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded on erinevad ning praegu kipuvad väheste õpilastega ja ka muus osas lombakad gümnaasiumiosad elama sageli põhikoolide arvelt.

Sama ideed kiitsid täna Postimees.ee’s ka Õpetajate Liidu juht Lehte Jõemaa ja Tartu abilinnapea Jüri Sasi.

Linn: lapsevanemad on lahutamise vastu

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on aga põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine Tallinnas juba läbi käidud, Gustav Adolfi gümnaasiumi puhul 2004. aastal tõsiselt arutletud ja Nõmmel isegi osaliselt läbiproovitud tee.

«1990ndate alguses prooviti arutelude tulemusel Tallinnas «puhtaid» gümnaasiume teha, kuid nii koolijuhtide kui ka vanemate suure vastuseisu tõttu tulemuseni ei jõutud,» rääkis ta, märkides, et ka hiljem on lapsevanemad küsitlustes näidanud üles vastuseisu põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisele.

«Ma arvan, et kogemused, millest õppida, on olemas.»

Pajula sõnul on probleem eelkõige selles, et Tallinnas pole koole, mis suudaksid toimida puhta gümnaasiumina. «Kui me ka püüaks näiteks mõnest kesklinna koolist «puhta» gümnaasiumi luua, siis oleksid tõenäoliselt ajakirjanikud ja ettepaneku tegijad ise esimesed, kes hakkaksid rääkima, kui rumal idee see on.»

Kooliastmete lahutamine ei ole tema sõnul lihtsalt matemaatika, et liidame ja lahutame. «Siin on tegemist traditsioonide ja kollektiividega. Sellele ideel ei paista erilist toetust lastevanemate ja üldsuse hulgas.»

Mis saab edukast põhikoolist?

Pajulat toetas ka temaga mitmes Tallinna 1. klassi katsetega seonduvas küsimuses vastupidisel seisukohal olev riigikogu liige ja endine Tallinna haridusküsimustega tegelenud abilinnapea Liisa Pakosta.

«Seda, et Tallinna niiöelda magalate «puhtad gümnaasiumid» ei tarvitse kujuneda tänaste probleemide lahenduseks, näitab tõepoolest tõsiasi, et konkursid on ju ka mitmesse põhikooli, millel gümnaasiumiosa pole,» märkis ta.

Pakosta sõnul pole päris tõde arvamus, et lapsevanemad eelistavad teatud koole lootuses, et laps saab sama kooli gümnaasiumisse, kuna vanemad eelistavad ikka koole, kus on hea keskkond ja kust saab hea hariduse.

«Näiteks Nõmme põhikool on palju populaarsem kool kui enamik teisi, gümnaasiumiosaga koole – sest see kool on lihtsalt nii hästi juhitud ja lapsesõbralik.»