/nginx/o/2011/04/18/560161t1h6f00.jpg)
Tänavuse rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid, praegu on see arv vaid hinnanguline.
Rahvaloendus kaardistab ka murrete rääkijate arvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt saavad aasta viimasel päeval algaval rahvaloendusel Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste murrete oskuse.
See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke, kirjutab statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze statistikablogis.
«Praegu on kohalike keelte või murrete rääkijate arv vaid hinnanguline, sest uuringud on keskendunud ajaloolisele asualale ega ole hõlmanud kogu Eestit. Samas on toimunud intensiivne siseränne ja need rahvarühmad elavad lisaks ajaloolistele asualadele üle Eesti laiali,» märgib Beltadze.
Hinnanguliselt elab Eestis näiteks võrokesi 70 000 ja setosid 10 000, ülejäänud eesti keele murrete ja kohalike keelte kõnelejate arv on väiksem.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16.02–31.03.2012 rahvaloendajad.