Veespordivahenditelt ja purjekatelt tuli merel päästa 88 inimest

Kuid mitte iga väljakutse puhul polnud inimesed õnneks hätta sattunud. Markantsematest näidetest tõi merevalvekeskus välja 26. juuli vahejuhtumi, kui kell 16.15 teatas Häädemeeste vallas Krapi telkimisalal olnud isik, et märkas merel triivivat täispuhutavat madratsit, millel teataja arvates oli ka inimene.

Sündmusele reageerisid nii politsei- ja piirivalveameti kui päästeameti ressursid. Kella 16.55 ajal leiti merelt täispuhutav draakon, mis oli tuule mõjul kaldalt lahti merele pääsenud. Inimesed abi ei vajanud.

26. juulil kella 13.05 ajal teatas politsei- ja piirivalveameti laev Valve, et neile teatati Mändjala lähistel liialt kaugele merele kandunud veesportlasest. Merevalvekeskus suunas piirkonda laeva operatiivpaadi, mis jõudis surfarini 20 minutiga – sportlane kinnitas, et temaga on kõik korras ning saab ise tagasi kaldale.

4. juulil kella 6 ajal helistas Narva kordonisse isik, kes teatas, et tema paat läks Narva veehoidlal ümber ja uppus. Õnnetuse hetkel viibis paadis kaks inimest. Õnneks nägi juhtunut pealt mööda sõitnud paadi omanik, kes võttis hätta sattunud oma veesõidukile. Kannatanud toimetati kaldale, arstiabi nad ei vajanud.

Juulikuu suveilmadega sagenesid teated veespordivahendite ja purjealustega hätta sattunud inimestest. Taolisi väljakutseid saabus PPA merevalvekeskusele 27.

Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla tuletas meelde, et veele sportima minnes ei tohi unustada ohutus- või päästevesti, samuti on tähtis end nähtavaks teha. Kohtla tõi välja, et paljud märgülikonnad on tumedat värvi ning näiteks aerulaual võib inimene hämaras jääda teistele liiklejatele täiesti märkamatuks. PPA soovitab veespordivahenditega hämaras või pimedal ajal üldse mitte liigelda. Vee peal saab ennast paremini nähtavaks teha mõne erksavärvilise detaili lisamisega.

Samuti kutsub Kohtla üles algajaid oma võimeid tõsiselt hindama ja arvestama ilmastikuoludega.

Kokku laekus merevalvekeskusele 85 teadet mere ja piiriveekogude juhtumitest. Juulikuu jooksul vajas abi 197 inimest, kellest päästeti 149, ise pääses 47 inimest, üks inimene uppus.

Üle poole juulikuu juhtumitest moodustasid tehnilised rikked ja mereabijuhtumid. Madalikule sõideti juulis seitsmel korral, punasest raketist teatati kokku viiel korral, kolmel juhul oli tegemist «inimene üle parda» situatsiooniga. Välisriikide veesõidukitest andsid Eesti merepäästjatele enim tööd Soome lipu all sõitnud alused, mis sattusid hätta 12 korral, viis juhtumit olid seotud Rootsi lipu all seilanutega. Väliskülalistest vajasid abi veel Hollandi, Läti, Malta, Vene ja Marshalli saarte lipu all sõitnud veesõidukid.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on merevalvekeskus lahendanud 199 juhtumit. Möödunud aastal oli neid samal perioodil 155. Samas on vähenenud merel ja piiriveekogudel abi vajanute arv. Möödunud aastal sattus seitsme kuuga hätta 440 inimest, sel aastal on vastav arv 402.