/nginx/o/2017/08/03/6956089t1h7a02.jpg)
Kui ühel vihmasel esmaspäevahommikul end Kakumäe Havenist leian ja katetega varjatud sihvakat kontuuri silmitsen, ei tea ma veel, et pea kohal ripub samasugune tehnoloogiline šokk nagu 2008. aastal esimest korda iPhone’i sõrmitsedes. «Mis mõttes – sel pole klahve? Näpin lihtsalt klaasi või? Pole võimalik!»
Muidugi olen kuulnud «lendavatest» laevadest. Kes ei oleks? Tiiburid käivad ju mitu korda päevas Tallinna ja Helsingi vahet. See ei ole midagi erilist. Šveitsi ettevõte Supramar tõi esimese «foiliva» paadi, Freccia d’Oro või Kuldse Noole turule 1952. aastal. Tehnoloogia oli olemas juba varem, aga praegu seisab mu ees tuule jõul liikuv alus. Katamaraan küll, aga siiski purjekas. Mis valemiga see õhku peaks tõusma?