:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6797621t1h0c25.jpg)
Nagu selgub vanemtüürimehe ja kapteni seletuskirjadest, oli parvlaeval Tiiu reedel tuntavaid põhjapuuteid tegelikult kaks. Ehkki vanemtüürimees üritas kogu väest streikivat automaatrooli taas korda saada, ei õnnestunud see kuidagi ja laev puutuski ragisedes vastu põhja.
«Ma pole elus Rukkirahu laidu nii lähedalt näinud,» rääkis reedel Tiiu pardal viibinud hiidlane Postimehele. Rukkirahu on pisike laid, mida reisijad saavad eemalt imetleda laevatee Rohuküla-poolsemas otsas. Just seal ongi laevateel püsimine kõige kriitilisem, sest väljaspool kanalit on väga madal.
Mõni minut enne kella 18.30 käis aga kaks kõmakat. «Rukkirahu juures riivas laev põhja ja kaldus sellest kokkupõrkest tugevasti kaldu. Ka laevapõhi ragises kõvasti. Kõikudes saavutas laev uuesti tasakaalu ja jätkas sõitu, kuid riivas uuesti ragistades põhja,» kirjeldas kogu asja pealt näinud hiidlane.
Selle peale olid inimesed laudade tagant püsti tõusnud ja vaatasid küsivalt ringi. Osa läks ka välistekile, et asjasse rohkem selgust saada. «Nõme oli see, et kui esimene raks käis, siis mõne aja pärast jooksis kaks meeskonnaliiget kiiresti salongist läbi kuhugi oma ruumi. Siis oli küll veidi paaniline tunne, et midagi tõsist juhtus,» kirjeldas reisija.
Kohe pärast sadamasse jõudmist kirjutasid Tiiu kapten ja vanemtüürimees oma seletuskirjad. Vanemtüürimehe kirjelduse kohaselt oli laev automaatroolil ja pärast Rukkirahu kanalisse keeramist hakkas alus paremale kalduma.
Seepeale üritas vanemtüürimees automaatrooliga kurssi muuta, kuid tulutult. Järgmise õlekõrrena proovis ta automaatrooli välja lülitada, kuid ka see ei õnnestunud. Siis keeras ta mitu korda vajalikke kange, kuni automaatrool lõpuks välja lülitus.
Paraku oli aga juba hilja. «Käsijuhtimisel hakkasin laeva kanalisse tagasi juhtima, toimus kaks korda tuntav põhjapuude,» kirjeldas tüürimees veeteede ametile esitatud seletuskirjas.
Automaatrool on seade laeva automaatseks juhtimiseks. Automaatrool arvestab laeva kõrvalekaldumist kursist (teatava kõrvalekaldeala piires, näiteks 0,5 miili) ning roolile antavate vastupöördekäsklustega hoiab laeva ettenähtud kursil.
Kursi aluseks on kahe asukohapunkti vaheline otsekurss. Nüüdisaegsed automaatroolid sooritavad ise ka pöördepunktis etteantud mõõtudega pöörde. Kursilpüsivus sõltub lainetusest.
Allikas: mereviki
Selgituse kirjutas ka kapten. «Mina viibisin sellel ajal oma kajutis ja tundes laeva rappuvat, jooksin kohe silda, kus nägin, kuidas vanemtüürimees üritab autorooli (automaatrool - toim.) välja lülitada. Lõpuks, mitmekordsel kangide keeramisel lülitas autorool ennast välja ja saime laeva tuua uuesti ilma põhja puutumata kanalisse tagasi,» kirjeldas kapten sündmuste käiku.
Nii kapteni kui vanemtüürimehe kinnitusel võeti laeval kohe käik maha, et alust seest ja väljast kontrollida. Kuna mingeid probleeme, alarme ega lekkeid ei leitud, jätkati teekonda sadamasse. Küll aga teavitati juhtumist kohe ettevõtte juhtkonda ja sõidu vältel jälgiti laeva käitumist. Juba samal õhtul vaatasid laeva üle tuukrid.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/01/6947983t1h1e07.png)
TS Laevad teatas eile, et reedese intsidendi tõttu on Tiiu sõidud selleks suveks sõidetud. «Parvlaev Tiiu on avarii tõttu liinilt eemal kuni poolteist kuud. Selle aja jooksul teostatakse dokis laeva täielik ülevaatus, selgitatakse vigastused ja teostatakse remont,» sõnas ettevõtte esindaja. Tiiu eemaloleku ajal teenindavad Hiiumaa liinil reisijaid parvlaevad Leiger ja Hiiumaa.
Sarnane intsident on TS Laevade uue laevaga, tol korral Leigriga, juhtunud ka korra varem. See oli jaanuari algul, kui kapten jäi hilisõhtusel reisil tukkuma ja laev puutus samuti põhja kaks korda.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)