Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Jaak Prozes: Putin eksib soomeugrilaste ja slaavlaste rahulikust kooseksisteerimisest rääkides (12)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaak Prozes.
Jaak Prozes. Foto: Peeter Langovits

On igati positiivne, et Venemaa president soome-ugri rahvaste vastu huvi tunneb, kuid «rahulikult» nad küll slaavi rahvastega koos ei elanud, selgitab soome-ugri hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes.

Venemaa president Vladimir Putin kohtus möödunud reedel, 21. juulil Sotšis Siriuse hariduskeskuses noortega, kus teatas üllatuslikult, et tunneb huvi soomeugrilaste vastu. Eriti huvitavat teda see, kuidas Venemaa alal elanud ja elavad eri rahvused üksteisega toime tulid ja kõrvuti elama õppisid.

Putini arvates on soomeugrilased ja slaavlased hea näide eri kultuuride kõrvuti eksisteerimisest. «Tahaksin minna ajas tagasi ja kogeda, kuidas siis elati ning mis oli nende rahuliku kooseksisteerimise saladus,» lausus riigipea Sotšis toimunud koosviibimisel.

Soomeugrilaste ajalooga igati kursis olev Jaak Prozes ütles Postimehele, et ajalugu teab vägagi hästi slaavistunud Vene vürtsiriikide vallutusi soomeugrilaste vastu kuni 13. sajandini, Novgorodi vabariigi puhul ka 14. sajandini. Hiljem jällegi allutati soome-ugri rahvad Moskva suurvürtsiriigi hilisema Venemaa võimule. Järgnesid verised sõjad ja ülestõusud.

«Kindlasti võib aga öelda, et tal (Vladimir Putinil – toim.) pole antipaatiat soome-ugri rahvaste vastu. Pigem on suhtumine positiivne. Kas aga soomeugrilased elasid rahulikult slaavi hõimudega, seda vast oleks liig väita,» sõnas Prozes.

Prozese selgituse kohaselt saabus rahu hiljem, kui soomeugrilased olid lõplikult alistatud, nende juhid tapetud või Venemaa teenistusse meelitatud, rahvas koloniseeritud ja ristiusustatud.

«Tõsi, alates 19. sajandist eksisteeritakse tõesti rahulikult koos, kuid selle rahulikkuse hinnaks on soome-ugri rahvaste rahulik lahkumine ajaloo areenilt,» selgitas ta.

2002. aasta rahvaloenduse järgi oli Venemaal ümmarguselt kaks miljonit soome-ugri keelte rääkijat, 2010. aasta rahvaloenduse järgi aga 1,5 miljonit. Seega vähenes soome-ugri keelte kõnelejate arv kaheksa aastaga poole miljoni võrra ehk ligi 30 protsenti. Vepsa keele kõnelejate arv aga vähenes 5753-lt 3613ni ehk 37 protsenti, karjalaste arv aga 52 880-lt 25 605ni ehk 51,6 protsenti.

«Nii kiirelt siis lahkuvad soome-ugri rahvad, kes elavad slaavi rahvastega sõpruses ja üksmeeles,» lausus Prozes. Sõpruse hinnaks on soome-ugri rahva kadumine ja vene rahva taastootmine. Ning siiski nähakse Prozese sõnul soomeugrilasi ikka kui probleeme, mitte kui Venemaa rikkust.

«Kas tõesti on raske mõelda, mida tähendab kui ühte rahvast (vepslased) on vaid mõni tuhat, aga isuri, vadja, eenetsi kõnelejaid alla saja. Kui palju on Venemaal külasid, kus on rohkem rahvast kui üldse neid rahvaid kokku?  Või aitab ehk teadmine, et pandakarusidki on rohkem,» leidis Prozes.

Ka Putini enda suguvõsa juured võivad väidetavalt olla karjala-vepsa päritolu.

Loe lisaks: Putin vastas Sotšis noorte küsimustele teatades, et teda huvitavad soomeugrilased

Tagasi üles