/nginx/o/2011/04/13/557177t1hd2f6.jpg)
Sel aastal Tallinnas kehtima hakanud uue korra järgi peab iga hauaplatsi kasutaja sõlmima linnaettevõttega Tallinna Kalmistud lepingu, mille alusel saab ta platsi 15 aastat tasuta kasutada.
Hauaplatside kasutamiseks Tallinnas tuleb sõlmida leping
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevas ütles, et uus kalmistute kasutamise eeskiri hakkas kehtima tänavu ning kolme aasta jooksul peaks iga inimene, kelllel on pealinna mõnel kalmistul hauaplats, esitama taotluse kasutuslepingu sõlmimiseks. Kõige mugavam on seda teha interneti teel Tallinna Kalmistute kodulehel. Eelmine eeskiri kehtis 1993. aastast ning oli ajale jalgu jäänud.
Kui inimene taotlust ei esita ning hauaplats hääb hooldamata, siis läheb see korduvkasutusse. Kui inimene siiski hooldab platsi, aga lepingut ei sõlmi, siis esialgu midagi hullu ei juhtu, kuid probleemid tekivad sel juhul, kui ta sureb ning platsi kasutusõigust tahavad endale saada tema lapsed või keegi teine.
Kõik Tallinna kalmistud kuuluvad linnale ning asuvad linna maal. Seetõttu peavadki hauaplatsi kasutajad sõlmima platsi maakasutuslepingu. Lepingute sõlmimine annab ka Tallinna Kalmistutele korraliku ülevaate platside arvust ning nende kasutajatest. Ametnikud ei pea enam tuhnima sadades kontoriraamatutes, et otsida vajalikku infot.
Taevas selgitas, et viie aasta jooksul sõlmib Tallinna Kalmistud hauaplatsi kasutajaga tema taotluse alusel lepingu. Pärast 15 aasta möödumist lepingut pikendatakse, kuid seda ei tehta automaatselt, sest platsi kasutaja võib selleks ajaks juba surnud olla, mistõttu tuleb andmeid kontrollida.
«Taotlejal võivad ju ka probleemid olla, näiteks ühele hauaplatsile pretendeerib mitu kasutajat, mistõttu tuleb andmeid igal juhul kontrollida,» ütles Taevas.
Ta lisas, et nii inimesele kui Tallinna Kalmistutele on kõige lihtsam, kui taotlus esitatakse internetis, kuid loomulikult saab pöörduda ka lähima kalmistu kontorisse. Igal juhul peaks aga inimene ette helistama.
«Vanematel inimestel, kes tahavad hauaplatsi säilitada, on kindlasti lapsi või nooremaid sugulasi, kes aitavad neil taotlust internetis täita,» selgitas Taevas.
Taevase sõnul on vabu hauaplatse praegu Tallinnas saadaval küll, kõige rohkem Liiva kalmistul, mujal oluliselt vähem. See tähendab, et kui kellelgi on vaja lähedast inimest matta ning tal oma platsi ei ole, siis saab ta isegi kalmistut valida. Tallinna Kalmistud lähtuvad aga kahest põhimõttest. Esiteks, et perekonnaliikmed oleksid maetud ühele surnuaiale ning teiseks elukohajärgsus. See tähendab, et Lasnamäel elanud inimene on mõistlik matta Pärnamäele, mitte Rahumäele.
Liiva kalmistu sai hiljuti juurde 28 hektarit maad, nii et seal peaks jätkuma matmiskohti vähemalt veerand sajandiks. Piiramatult aga kohti Tallinna kalmistutel muidugi ei ole. Taevase sõnul tuleb arvestada ka sellega, et üldjuhul on igal kalmistul eri rahvustest inimestele oma piirkonnad.
«Uue kalmistu rajamisest Tallinnas on juttu olnud, kuid minu seisukoht on selline, et kuna Liiva kalmistul saime piisavalt ruumi juurde, siis vähemalt 25 aastaks on matmiskohtade probleemid lahendatud,» ütles Taevas. «Juurde on tekkinud ka platse, kus läheb pealematmiseks.»