Õiguskantsler muretseb emapuhkusel olevate FIEde pärast

Nimelt tuleb FIEdel üldjuhul osa sotsiaalmaksust maksta aasta jooksul avansiliselt, lähtudes sotsiaalmaksu kinnitatud kuumäärast, hiljem lisaks veel maksustamisperioodi jooksul teenitud ettevõtlustulu summalt. Kui aga FIE töötab lisaks ka töölepinguga ning tööandja tema eest piisavas suuruses sotsiaalmaksu maksab, võib ta avansilistest maksetest pääseda.

Alla 3-aastast last kasvatava vanema eest maksab sotsiaalmaksu aga riik, hakates seda tegema lapse sünnikuupäevast alates. Selleks ei ole üldjuhul tarvis lapsevanematel mingit eraldi avaldust teha. Küll aga on sätestatud eriolukorrad, kes peavad selleks avalduse esitama – näiteks need, kes ei saa sünnitushüvitist või vanemahüvitist. FIEd aga saavad.

Õiguskantsler on varasema menetlusega tuvastanud, et tegelikkuses hakkab sotsiaalkindlustusamet vanema eest sotsiaalmaksu maksma alles pärast seda, kui vanem esitab ametile taotluse vanemahüvitise saamiseks.

«See tekitabki praktikas FIEdest laste vanematele (eelkõige emadele) probleemi. Olles sünnitanud lapse, eeldavad nad, et riik asub kohe oma kohustust tasuda nende eest sotsiaalmaks hoolsalt täitma. FIEd ei mõista, et omapoolse kohustuste täitmise alustamiseks soovib riik saada neilt mingisuguseid avaldusi, sest õigusaktid sellist kohustust ei sea,» kirjutas Indrek Teder sotsiaalkindlustusametile.

Emad ei torma aga vanemahüvitise avaldust esitama mitte kohe lapse sünnile järgneval päeval, vaid hiljem, kui sünnituspuhkus lõppenud.

Seega tekib mitmekuune auk, kus sotsiaalkindlustust ei maksa lapsevanemaks saanud FIE ega ka riik.

Hiljem maksab riik sotsiaalmaksu küll FIE eest ära tagasiulatuvalt, kuid deklaratsioone tagantjärele ei parandata ning riigisüsteemidesse jäävad need deklareerimise mõttes «katteta».

«Selle tagajärg on, et maksu- ja tolliamet ei tea, et FIE eest peaks sotsiaalmaksu tasuma riik ja et just see on põhjus, miks FIE oma avansiliste maksete kohustust ei täida. Lõpptulemuseks on see, et maksu- ja tolliamet teeb FIE-le /--/ korralduse maksuvõla tasumiseks ja hoiatab sundtäitmise eest, mis tekitab FIEst vanemale õigustatult nördimust,» märkis õiguskantsler.

Tederi hinnangul võivad sellisest praktikast tingitud ebameeldivas olukorras olla paljud FIEd, mistõttu pakkus ta välja kaks lihtsat ettepanekut selle parandamiseks.

Esiteks soovitas ta sotsiaalkindlustusametil teha tihedamat koostööd rahvastikuregistriga. Nimelt ei saa sotsiaalkindlustusamet andmeid lapse sünni kohta enne, kui lapsevanem tuleb sinna vanemahüvitist taotlema. «Arvan, et seda ei saa kahjuks tänapäeva infotehnoloogia taset ning riigi poolt isikute kohta kogutavaid andmeid ja süstemaatiliselt peetavaid registreid /--/ arvestades pidada piisavaks põhjenduseks isikute õiguste rikkumisele,» leidis Teder.

Tederi hinnangul võiks sotsiaalkindlustusamet saada rahvastikuregistrist näiteks igakuiselt andmeid vastsündinute kohta.

Teise võimalusena pakub ta välja, et FIEdele võib panna kohustuse informeerida sotsiaalkindlustusametit lapse sünnist, kehtestades selle korra sotsiaalministri määrusega. Samas eelistab Teder lahendusi, kus värsketele lastevanematele lisakohustusi ei pandaks.

Kolmandaks tõi ta välja maksuameti väljapakutud idee, et probleemi saaks vältida, kui sotsiaalmaksu avansilisi makseid ei arvestataks iga kvartali kohta eraldi, vaid aasta põhjal summeeritult.

Õiguskantsler palus sotsiaalkindlustusametil seda probleemi analüüsida ning talle oma arvamus teada anda 1. juuniks.