Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kapo: Eestiski tegutseb holokausti-kahvli liikumine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Berliini holokausti mälestusmärk
Berliini holokausti mälestusmärk Foto: SCANPIX

Kaitsepolitsei teatel ajab Eestis kombitsaid ühendus Natsismita Maailm, mille ideoloogia kohaselt tähendab Eesti punaokupatsiooni tunnistamine holokausti eitamist.

«Natsismita Maailm on töötanud välja uue formatsiooni, kus käsitletakse selliseid märgilisi protsesse nagu Nürnbergi kohtuprotsess, holokaust,» rääkis kapo peadirektor Raivo Aeg.

«Need omakorda seotakse Vene Föderatsiooni ajalookäsitlusega Teisest maailmasõjast ja tekitatakse selline eriskummaline situatsioon, et ühte eitades hakkad eitama ka teist.»

Aeg tõi värsket kapo aastaraamatut esitledes paralleeli malemängust. «Inimesed pannakse kahvliseisu, millest ei saa üle ega ümber - kogu asja tuleb käsitleda ühe tervikuna, aga tegelikkuses ta nii ju ei ole.»

Peadirektori sõnul on Natsismita Maailma propaganda toiminud väga hästi ning manipulatsiooni struktuur hästi üles ehitatud.

Selle organisatsiooni enim avalikkuse tähelepanu pälvinud eestimaine samm oli 2010. aasta Sinimägede kokkutulek, mida nad aitasid korraldada ja rahastada. «Pole kokkusattumus, et 2010. aasta juulis Sinimägedes pikettis Notšnoi Dozori just Natsismita Maailma egiidi all,» seisab aastaraamatus.

Sellega olid seotud Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Boriss Špigel ning Venemaa kaasmaalaspoliitika aktivistid Dmitri Kondrašov ja Andrei Zarenkov.

Neist viimast nimetab kapo «suurvene šovinismi propageerivaks marurahvuslaseks» ning ta kuulub koos Maksim Revaga ka Natsismita Maailma juhatusse.

Rahvusvaheline Õiguskaitseliikumine Natsismita Maailm moodustati Špigeli eestvedamisel 2010. aasta juunis Kiievis.

Kapo märgib ka, et enamik Eesti vastu suunatud inforünnakutest ammutab oma ainest 20. sajandi ja eriti Teise maailmasõja ajalooost.
 

Tagasi üles