Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
Tallinna külje all laiuvatel rapsipõldudel vohavad moonid ja rukkililled meelitavad kohale hulganisti uudistajaid, kes tallavad sisse radu ja hävitavad saaki.
«See põld on tõeline ime!» hüüatab Reet käsi kokku lüües. Vanem proua sõitis põllu äärde juba neljandat korda. Fotoaparaat käes, osutab ta energiliselt oma sõbrannale, Ingele. «Võtan iga kord kellegi kaasa, et seda ilu neilegi näidata. Aga see on kurb, mida inimesed siin teinud on,» muutub ta ühtäkki tõsiseks ja näitab sissetallatud radu ning murdunud õisi.
Põlluomanik on maa juba ammu välja rentinud, kuid tema kodu asub kohe põllu juures. Vaikust ja rahu, mida ta maal elamise puhul muidu nii väga hindab, ei ole ta sel suvel saanud. «Info läks Facebooki ja Instagrami kaudu laiali ja levis ka fotograafide seas, nii et nad käisid siin gruppidena pilte tegemas. Siin käib ikka igasugu tegelasi kuni Lasnamäe venelasteni välja,» räägib omanik.