TS Laevad talvisest mereintsidendist: meie ei ole millegi vastu eksinud

Postimees kirjutas umbes kuu aega tagasi veeteede ameti ohutusjuurdlusest, mis keskendus jaanuarikuisele intsidendile, mil parvlaeva Leiger kapten jäi kaptenisillal tukkuma.  Veeteede ameti ohutusjuurdluse kokkuvõtte järgi sõitis Leiger laevatee kõige ohtlikumal lõigul vähemalt üks minut ja 20 sekundit, ilma et kapten oleks laeva kontrollinud. Laev puutus vastu kanaliserva, mille tagajärjel sai laevakere kriimustusi. Kahjustused liiga hullud ei olnud ja laev sai jätkata teekonda Rohuküla sadamasse.

Ohtutusjuurdluse kokkuvõtte järgi põhjustas põhjapuute hilinenud pööre, mis oli tingitud kapteni üleväsimusest, tähelepanu hajumisest ja lühiajalisest magama jäämisest navigatsioonisillal. Veeteede ameti hinnangul aitas kapteni üleväsimusele kaasa tema enda usaldamatus vanemtüürimehe võimetesse juhtida laeva iseseisvalt Heltermaa ja Rukki kanalites. 

Ühtlasi soovitas amet reederil kõigi laevade juhtkondadega ohutusjuurdluse kokkuvõte läbi arutada ja analüüsida ohtliku juhtumi põhjusi. Samuti peaks TS Laevad juhtkond ameti arvates jälgima laevapere liikmete komplekteerimise, täiendusõpe ja stažeerimise protseduuride täitmist.

TS Laevade juht Kaido Padar ütles pärast raporti ilmumist, et ettevõte peakapten-mereohutusjuht Jaanus Matso valmistab ette nendepoolseid täpsustusi, mis kindlasti esitatakse veeteede ametile 30 päeva jooksul. Padar ütles toona, et neil on raporti osas mitu küsimust ja nad on leidnud ebatäpsusi.

Loe lisaks: TS Laevade mereohutusjuht tunnistab, et Leigri intsident oli ohtlik: kapteni magamajäämist ei saa aktsepteerida

Kõiki täpsustusi avalikkusega ei jaga

Kuna 30 päeva on möödas, uurisime TS Laevadelt, millised täpsustused nad ametile esitasid. «TS Laevad on oma vastuse saatnud koos täiendavate küsimustega uurimisraporti kohta. Meile teadaolevalt uurimine veel käib, kas ja millisel määral meie vastusega arvestatakse, ei ole hetkel teada,» ütles OÜ TS Laevad juhatuse liige-laevandusvaldkonna juht Mart Loik. «Kirja avaldamist ajakirjanduses me ei pea korrektseks, sest tegemist on kahe organisatsiooni vahelise suhtlemisega,» lisas ta.

Küll aga sõnas Loik, et põhiline täpsustus on, et laevapere töö- ja puhkeaja korraldamine laevas on kapteni vastutus.

«Intsidendi toimumiseni kapten TS Laevad juhtkonda probleemidest teavitanud ei olnud ja töö- ja puhkeaja korra rikkumistest samuti mitte. Leiame, et TS Laevad ei ole millegi vastu eksinud. Kapten oli läbinud kõik vajalikud koolitused, sealhulgas simulaatoris koos katsete sooritamisega, ning oli varasemalt aastaid nimetatud liinidel töötanud,» rääkis Loik.

Veeteede ameti ekspertide koostatud kokkuvõtte järgi ei korraldanud kapten laeval vahiteenistust, mis oleks taganud laeva ohutu navigeerimise. Ta ei kasutanud tõhusalt sillal olevaid navigatsioonisüsteeme, mis ei andnud hoiatussignaale, sest alarmid töötavatelt süsteemidelt olid välja lülitatud. Samuti ei olnud navigatsioonivahi koosseisu kaasatud tekimeeskonna liikmeid.

Juurdluse kokkuvõtte kohaselt ei hoiatanud vanemtüürimees kaptenit hetkel, kui ta avastas, et laev on Rohuküla sihilt kõrvale kaldunud, sest puudus nõuetekohane omavaheline side.

Ohutusjuurdluse kokkuvõtte järgi soodustas TS Laevade tegevus kapteni üleväsimust, sest reeder ei andnud piisavalt aega laevapere liikmete treeninguteks ja ei määratud esialgseks perioodiks, - kapteni koormuse vähendamiseks -, kapten-juhendajat. Tingituna avalikkuse suurendatud tähelepanust rakendas TS Laevad Leigri tööle maksimaalse võimaliku koormusega. Juurdlus tuvastas, et põhjapuutega reis oli sel ööpäeval üheteistkümnes.

Postimehele teadaolevalt ei tööta kaptenisillal tukkuma jäänud kapten enam Leigri peal. Kui me aprillis TS Laevadelt uurisime, kas nad on lasknud lahti kapteni, kes olevat laevaga halvasti ringi käinud, vastas ettevõtte juhatuse liige Kaidor Padar: «TS Laevad ei ole ühtegi inimest lahti lasknud. Töösuhted on lõpetatud erinevate inimestega erinevatel põhjustel. Me ei saa kommenteerida töötaja ja tööandja vahelisi suhteid».