Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Ülevaade: kui sagedased on mitme auto põlengud Eestis?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õismäel põlesid täna öösel kortermaja ette pargitud autod.
Õismäel põlesid täna öösel kortermaja ette pargitud autod. Foto: Sander Ilvest

Seitsme auto põleng Tallinna vaikses rajoonis on kindlasti erakordne, võib isegi öelda, et ainus selline juhtum lähiminevikust. Aeg-ajalt tuleb küll ette, et korraga põleb mitu autot, kuid neistki juhtumitest jõuavad kriminaalmenetluseni vähesed. Kui kellegi kuri käsi peaks siiski mängus olema, on hiljem selgunud, et nii on näiteks püütud klaarida omavahelisi arveid või lihtsalt huligaanitsetud.

«Stockholmis süüdati põlema 20 autot», «Pariisi eeslinnas süüdati öistes rahutustes 20 autot», «Mässajad põletasid Hamburgis 12 Porschet» – sellised pealkirjad on meile meediast tuttavad ning uudised põlevatest autodest Euroopa tänavatel ei üllata enam ilmselt paljusid.

Kui Eesti pealinnas põleb ühe kortermaja ees aga korraga seitse autot, siis võib seda kindlasti erakordseks pidada. Just selline vaatepilt avaneski täna öösel Õismäe teele rutanud päästjatele, kes peavad tulekahju arvatavaks tekkepõhjuseks süütamist.

Põlengu uurimiseks alustati kohe ka kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist. Loe lisaks: Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot

Õismäel põlesid täna öösel kortermaja ette pargitud autod. Foto:
Õismäel põlesid täna öösel kortermaja ette pargitud autod. Foto: Foto: Sander Ilvest

Põhja prefektuuri pressiesindaja Barbara Lichtfeldti sõnul ei ole Eestis lähiaastail nii palju autosid korraga põlenud. Ka Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Saskia Kask kinnitas, et lähiminevikus on küll ette tulnud, et autopõlengu käigus saab veel mitu sõiduautot kannatada, kuid korraga seitsme autoni ei ole see arv küündinud.

«Sarnaselt Õismäe juhtumile saab tuli enamasti alguse ühest sõiduautost ning levib seejärel kitsastes oludes, näiteks parklas, teistele objektidele, põhjustades sellega ühe sõiduauto hävimisele lisaks suuremat varalist kahju,» ütles prokurör. «Samas ei ole siiani tulnud ette nii-öelda sarisüütajaid, vaid enamasti on tegemist olnud kindlustuskelmuse katsega, omavaheliste suhete klaarimisega või lihtsalt huligaansusega.»

Kask lisas, et sõiduautode süütamise või põlemisega seotud menetluses olevad kriminaalasjad võib tavaliselt kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Lisaks tänaöisele Õismäe põlengule on tänavu alustatud veel viis sõiduautode põlengutega seotud kriminaalmenetlust. Neist ühel juhul sai Harjumaal põlengus kahjustada kokku kolm autot, ülejäänud juhtumid on seotud ühe autoga.

Võrdluseks võib tuua, et koos öise Õismäe põlenguga on ainuüksi juulikuus olnud juba kuus autopõlengut.

Põhja keskuse kommunikatsioonijuht Annika Koppel märkis, et mootorsõidukite põlengute arv on aastate lõikes olnud pigem stabiilne. «Tavapärasem on see, et põleb üks auto, aga on olnud ka juhuseid, kus tuld võtab teine ja kolmas, ja seda eriti just magalarajoonides, kus autod on lähestikku pargitud,» ütles ta, et enamasti saavad kõrvalseisvad autod kuumakahjustusi, kuid ei sütti põlema. Seda, et põleb mitu autot korraga, tuleb temagi sõnul harva ette.

Päästeamet registreerib kõik põlengud ning kui on alust arvata, et põleng sai alguse süütamisest, asub asja uurima politsei. Alati ei jõua aga uurimine kriminaalmenetluseni. Kui auto väärtus on alla 4000 euro ehk kui auto põlema panemisega ei ole põhjustatud olulist varalist kahju või ohtu inimese tervisele või elule, siis menetleb politsei neid põlenguid väärteokorras. Kui autopõleng saab alguse tehnilise rikke tõttu, tegeleb juhtumiga edasi kindlustus. 

Koppeli sõnul läheb suurem osa masinatest põlema ikkagi elektrilühisest ja märksa vähem süütamise tõttu. Ühe sellise näite, kus sõiduauto põleng sai alguse elektrisüsteemist, võib tuua aastast 2009, kui ühel kevadpäeval süttis Tallinnas Lasnamäel Kärberi tänava parklas sõiduauto Hyundai. Parklavaht proovis põlengut märgates autot vahtkustutiga kustutada, kuid et leegid levisid kiirelt, kutsus ta kohale päästjad. Selgus, et lahtise leegiga põles Hyundai mootor ning põlengu kuumus põhjustas kahjustusi ka kolmele kõrval parkinud autole.

Asjatundjad soovitavad oma autot korrektselt hooldada ja veenduda elektriseadmete korrasolekus.

Lasnamäe parklas põlema süttinud sõiduauto Hyundai. Allikas:
Lasnamäe parklas põlema süttinud sõiduauto Hyundai. Allikas: Foto: Reporter.ee

Viimase aja suuremad autopõlengud

Viimatine suurem mitme auto põleng oli selle aasta kevadel, kui häirekeskus sai ööl vastu 2. maid teate, et Pirital Karukella teel põleb kolm pargitud sõiduautot. Põhja päästekeskuse teatel oli tegemist süütamisega.

Põlenud autod olid kõik pargitud töökoja juurde, kuhu need olid remonti toodud. Mis võis põlengu põhjustada, ei osatud autoremonditöökojast öelda. Küll aga räägiti kohapeal, et vähemalt kaks kolmest põlenud autost olid taksod. Ühe maani maha põlenud auto kerel oli säilinud kiri www.reval-takso.ee.

Prokuratuuri kinnitusel on põlengu uurimine veel aktiivses kohtueelses menetluses ja viiakse läbi erinevaid menetlustoiminguid. Üle on kuulatud kannatanud ja tunnistajad, samuti on määratud ekspertiis. Täpsemad asjaolud selguvad veel vältava kriminaalmenetluse käigus.

Põlenud autod Pirital. Foto:
Põlenud autod Pirital. Foto: Foto: Erik Prozes

Veebruari alguses puhkes aga tulekahju Kuressaares Tehnika tänaval asuvas Rehviroko autoremonditöökojas ja -pesulas. Kui päästjad kohale jõudsid, oli angaar täitunud suitsuga ja leegid juba hoone katusest väljas. Tuli hävitas autopesulas virnade kaupa rehve kümnete tuhandete eurode väärtuses ja kuus sõidukit – ühe tõstuki, kaks bussi, kaks ATV-d ja üks kliendile kuulunud Audi. Meie Maa kirjutas, et Lääne päästekeskuse menetlejate hinnangul sai põleng alguse rikkest hoone katlamaja elektrikilbis.

Kuressaares põles autopesula plekkangaar lahtise leegiga. Foto:
Kuressaares põles autopesula plekkangaar lahtise leegiga. Foto: Foto: Irina Mägi

Mullu märtsis süütas aga esialgsetel andmetel keegi pahatahtlik inimene Tallinnas Asula tänaval põlema kaks sõiduautot ja ühe kaubiku. Loe lisaks: Pildid: Tallinnas süüdati kolm autot põlema

Asula tänaval süüdati mitu autot. Foto: Jaanus Lensment
Asula tänaval süüdati mitu autot. Foto: Jaanus Lensment Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

2009. aasta 13. aprilli ööl põlesid Tallinnas Lasnamäel Koorti tänaval kolm sõiduautot. Sõiduauto BMW läks põlema öösel kella kahe paiku, leegid liikusid sealt edasi ka kõrval seisnud Audi ja Opeli peale. Sündmust pealt näinud vanema naisterahva väitel nägi ta, kuidas üks noormees autode juurest minema jooksis.

Kriminaalmenetlus lõpetati 2011. aastal prokuratuuri loal, kuna kohtueelses menetluses ei saanud kindlaks teha isikut, kes kuriteo toime oleks pannud ning ei olnud võimalik koguda lisatõendeid.

Millise karistuse on süütajad saanud?

Prokuratuuri abiga toome välja mõned juhtumid, mille puhul on kriminaalmenetlus lõppenud ja süütajale ka karistus määratud.

Selle aasta 7. aprillil mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses süüdi 28-aastase Nikolai ning mõistis talle liitkaristuseks võõra asja rikkumise ja hävitamise ning varguste eest ühe aasta ja kuue kuu pikkuse reaalse vangistuse.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Nikolaid selles, et 2016. aasta 19. septembril tungis ta ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas Ehte tänaval asuvasse garaažiboksi ning süütas seal asunud sõiduauto Opel Moka, kasutades süütamiseks bensiini. Sõiduk hävines täielikult. Sellega pani Nikolai toime võõra asja rikkumise ja hävitamise ning põhjustas varalist kahju enam kui 24 000 euro ulatuses.

Selle aasta 30. mail mõistis Harju maakohus süüdi 34-aastase Tarmo ning määras talle liitkaristuseks võõra asja rikkumise ja hävitamise ning kelmuste eest nelja aasta ja viie kuu pikkuse reaalse vangistuse.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Tarmot selles, et 2016. aasta 9. juunil Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus süütas ta sõiduauto Volvo V70, kasutades selleks bensiini. Selle tagajärjel sai enam kui 8000 eurot väärt sõiduauto tugevaid tule- ja kuumakahjustusi. Oma tegevusega pani süüdistatav toime võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Mullu 29. novembril mõistis Harju maakohus süüdi 29-aastase Renno ning määras talle varasemat kohtuotsust arvesse võttes liitkaristuseks võõra asja rikkumise ja hävitamise eest kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta kaheaastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu toime ei pane.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Rennot selles, et 2015. aasta 5. mail Keilas Nurmenuku tänaval süütas ta tahtlikult kannatanule kuulunud sõiduautod Audi A4 ja Volkswagen Passat. Sellise tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule varalist kahju kokku 12 000 euro ulatuses.

Möödunud aasta 3. veebruaril mõistis Tartu maakohus 23-aastase Janeki süütamises süüdi ning mõistis talle karistuseks kaks aastat vangistust. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta kaheaastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu toime ei pane.

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Janekit võõra asja süütamises, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Süüdistuse kohaselt valas süüdistatav 2015. aasta 3. mail Viljandi maakonnas Võhma linnas sõiduauto Volkswagen Passati bensiiniga üle ning süütas selle tulemasinaga põlema. Põlemise käigus süttis kõrvalseisev sõiduauto Buick. Põlevate sõiduautode kõrval oli elumaja, milles viibivatel isikutel tekkis oht elule ja tervisele. Kaks põlenud sõiduautot hävinesid ning elumaja sai tulekahjustusi. Kokku põhjustati kuriteoga varalist kahju pisut enam kui 10 000 euro ulatuses.

Loe lisaks: Võhmas põles öösel korraga kolm autot

Kahtlusalused võidakse kohe tabada

Ühel 2009. aasta juunikuu ööl juhtus üsna kurioosne lugu Tallinnas Lillekülas, kuhu politsei sai järjestikku kolm väljakutset. Põles kaks autot ja üks tsikkel. Esialgu teatati politseile Tedre tänaval põlevast sõiduautost VAZ 21011. Tund aega hiljem tuli teade, et Nõmme tee 47 maja juures on leekides sõiduauto Fiat Tipo. Möödus veerand tundi, kui laekus järgmine väljakutse. Seekord oli Kotka tänaval süttinud mootorratas Ducati.

Politseipatrull saabus Kotka tänavale koos teenistuskoeraga, kes võttis mootorratta juures jälje üles. Edasi liikus politsei Spordi tänavale, kus tänu koerale tabati ka süütamises kahtlustatavad. Kinni peeti 1989. aastal ja 1990. aastal sündinud noormehed, keda kahtlustati võõra vara hävitamises.

Sõiduk on süttinud ka sõidu pealt

Eesti teedel on juhtunud sedagi, et sõiduk süttib lausa sõidu pealt. Mullu juunis sai Aravete päästekomando väljakutse, et Ambla alevikus põleb veoauto lausleegiga. Ambla kohal kõrguvat musta tossusammast oli näha juba kuue kilomeetri kauguselt. Aravete päästekomando meeskonnavanem Jaak Kabral arvas, et kuna veeti heina ja silo, siis võib-olla oli kogunenud kusagile tolmu ja heinapepresid, mis kergesti süttivad.

Sel kuul kuus põlengut

Kui vaadata päästeameti teateid juulikuu algusest, siis nähtub, et sõidukipõlenguid tuleb Eestis ette üksjagu. Ainuüksi selle kuu jooksul on Eestis lisaks Õismäe põlengule aset leidnud veel viis sellist juhtumit, kus auto põleb lahtise leegiga. Neist ühe puhul kahtlustatakse samuti süütamist.

9. juuli, Lääne-Virumaa

Kell 23.22 said päästjad väljakutse Rakvere linna Võidu tänavale, kus põles lahtise leegiga sõiduauto. Põleng kustutati kell 23.42. Keegi kannatada ei saanud.

6. juuli, Ida-Virumaa

Kell 3.42 teatati häirekeskusele, et Narva linnas Tiimanni tänaval põleb lahtise leegiga sõiduauto ning kahjustada sai ka kõrval olev auto. Päästjad kustutasid põlengu kell 4.21, inimesed kannatada ei saanud.

4. juuli, Pärnumaa 

Kella 18 paiku põles lahtise leegiga Are vallas Niidu külas sõiduauto Subaru Outback. Päästjad kustutasid tulekahju. Sõiduk hävines suuremas osas.

3. juuli, Tallinn

Kell 02.09 teatati tulekahjust Merimetsa teel, kus põles sõiduauto lahtise leegiga. Päästjad kustutasid põlengu kella 02.54-ks. Tulekahjustusi said põlenud auto kõrval seisnud kaks sõiduautot. Põlengu põhjus on arvatavasti süütamine.

1. juuli, Jõgevamaa

Kella 7.07 ajal süttis Põltsamaa vallas Võisiku külas sõidu alustamise ajal sõiduauto Ford Mondeo mootoriruum. Juht kustutas tulekahju pulberkustutiga ise. Päästjad eemaldasid akujuhtme ja kontrollisid edasist tuleohutust.

Selle aasta esimese viie kuuga 165 mootorsõiduki põlengut

Päästeameti andmetel on sel aastal mai lõpu seisuga aset leidnud 165 mootorsõiduki põlengut (siia alla kuuluvad kõik mootoriga sõidukid, mitte ainult autod). 

  • 2014: 403 mootorsõiduki põlengut (siia kuuluvad siis kõik mootoriga sõidukit, mitte ainult autod)
  • 2015: 374 mootorsõiduki põlengut
  • 2016: 421 mootorsõiduki põlengut
  • 2017 (5 kuud): 165 mootorsõiduki põlengut

Seda statistikat, kui paljud neist on siiski autopõlengud ja kui palju on neid juhtumeid, kus korraga põleb kaks või enam autot, ei õnnestunud ühe päevaga kokku panna. 

Tagasi üles