/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/01/27/505863t1h3705.jpg)
Juba üle kaheksa aasta Pärnu maakohtu menetluses oleva Hiiumaa lennuõnnetuse süüasja raames kohtu all oleva lennukipiloodi Aleksandr Nikolajevi kaitsja taotleb süüasja lõpetamist.
Hiiumaa lennuõnnetuses süüdistatava kaitsja soovib süüasja lõpetamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsja on teinud riigiprokuratuurile ettepaneku lõpetada süüasi oportuniteegiga ehk otstarbekuse kaalutlusel. Muuhulgas toob kaitsja välja, et kohtumenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua. Pärnu maakohtu Kärdla kohtumaja on andnud menetluspooltele võimaliku kokkuleppe sõlmimiseks menetluse jätkamise osas aega mai alguseni.
Riigiprokurör Andres Ülviste sõnul on järgmised istungil planeeritud mai algusesse ning siis selgub, kas protsess jätkub kohtuvaidlustega või saab menetlus mõne muu lahendi.
Tänavu möödub lennuõnnetusest juba kümme aastat. Riigiprokuratuur saatis süüasja kohtusse 2002. aasta novembris ning esimene istung toimus 2004. aasta kevadel ehk ligi seitse aastat tagasi. 2004. aasta märtsis alanud protsessil avaldas kohus Nikolajevi süüdistuse selle mahukuse tõttu kahel päeval. Lennukikapten end õnnetuse põhjustamises süüdi ei tunnistanud.
Riigiprokuratuur süüdistab Nikolajevit õhutranspordi ohutu liiklemise ja käitluseeskirja rikkumises, millega kaasnesid rasked tagajärjed.
Lennufirmale Enimex kuuluv reisilennuk An-28 kukkus Hiiumaal Kärdla lennuvälja lähedal alla 2001. aasta 23. novembri õhtul. Lennuki pardal olnud 17 inimesest suri üks kohapeal ja teine hiljem haiglas. Vigastada sai seitse reisijat. Lennuk oli regulaarlennul Tallinnast Kärdlasse ja asus vahetult enne õnnetust maandumisrežiimile.
Valitsus kiitis 2002. aasta 12. veebruaril heaks lennuõnnetust uurinud ekspertkomisjoni lõpparuande, mille järgi põhjustas õnnetuse lennukikapteni eksimus. Komisjon jõudis pärast kaks kuud kestnud uurimist järeldusele, et lennukikapten Nikolajev ei hinnanud lennuväljale lähenemisel olukorda adekvaatselt ja kasutas valesid juhtimisvõtteid. Õnnetusele aitasid kaasa põhjendamatult väikese lennu- ja suure laskumiskiiruse hoidmine lennuväljale lähenemisel ning ebapiisav kõrgusekontroll, märgiti aruandes. Eksperdid leidsid samuti, et piloot poleks tohtinud minna visuaallennule üle lennuliiklusteenistuselt vastavat luba saamata.
Kohtus süüdimõistmisel ähvardab Nikolajevit kuni kümneaastane vanglakaristus.