Ott Rätsep laulupeost: see on nii loomulik nähtus, et selle olulisust põhjendada tundub naeruväärne

Eesti inimestele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?»

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep

See on nii loomulik nähtus, et seda põhjendada tundub naeruväärne. Aga miks teda on vaja? See on ju igatpidi side – üheltpoolt meie ja eelmiste põlvkondade vahel, aga ka kõigi lauljate ja tantsijate vahel, kes täna on staadionil või lauluaare all. Mina ise olin päris soliidses eas, võrreldes tänaste lauljatega, kui kaare alla esimest korda sain. See on enneolematu kogemus – neid tundeid on keeruline kirjeldada.

Muide, meie talu, Hinni, katuselt saatis Urmas Paet kultuuriministrina kunagi laulupeole tervituse. 

Story of Afterlife brändi looja ja disainer Kaari Reimand

Läbi tantsu ja laulu on võimalik tundeid, emotsioone ja suhtumist väljendada universaalsel, mõistetaval ja sügaval moel. Liikumine ja heli kannavad endas sõnumit. Laulu- ja tantsupeod on hea energia ja ilusate sõnumite kandjad.

Kontserdiagentuuri Corelli Music kunstiline juht Mail Sildos

Eesti ja laulupidu, need on igavesti kokkukuuluvad väärtused. Kui me muul ajal ka nuriseme ja võitleme paljude asjade pärast, siis iga paari aasta tagant tuleme kõik ikka kokku ja laulame täiest hingest nii uusi, aga erilise soojusega kõiki vanu armsaid laule.

See on täiesti müstiline kogemus, olla laulukaare all või selle ees koos sadade tuhandete ühtviisi mõtlevate ja hingavate kaasmaalastega, mida väikesel Maarjamaal on tehtud juba üle 100 aasta ning mida vanad ja noored ikka ja jälle soovivad kogeda.

Muusika vaimsus juhib meid hinge soojendades üheskoos edasi, selle toel oleme läbi tulnud kõigist rasketest aegadest ning lõpuks ka laulnud end uuesti vabaks. Ühtekuuluvustunne siin armsal Eestimaal läbi muusika ja laulmise, mis võib veel kaunim olla!

Idamaade tantsude tantsija Iris Frolov

Araabiamaades töötades-tantsides sattusin üsna tihti esinema kohalikele festivalidele, kus laulsid-tantsisid folkloorigrupid erinevatest maadest. Nende gruppide liikmetega lähemalt suheldes muutus hästi arusaadavaks see, kui uhked nad kõik on oma kultuuri üle, millise austusega nad esitavad oma pärimuslikku kunsti ja kui suure osa moodustab rahvuskultuur nende identiteedist, kokkukuuluvuse tundest.

Sellistel puhkudel tuli mul endal tunne, et võiks idamaise tantsu asemel hoopis eesti kaerajaani tantsida koos kaasmaalastega! Niisiis tuleks minu arvates igal juhul on rahvuse häid traditsioone säilitada ja teistele esitada.

Himmaste külavanem Andres Vijar

Ma arvan, et see on rahva eneseteadvuse hoidmine, rahvuse säilimise ja hoidmise üks komponent. Meid ühendav asi. Minu laps on ka tantsupeol ja pean seda väga oluliseks. See on lastes eestluse kasvatamine. Pean oluliseks ka seda, et ta on kodutütar. See on ka üks selline asi, mis aitab riigist ja üldisest korrast paremini aru saada.

Noor Ida-Virumaalt Roland Lõhmus

Sest see ühendab meid kõiki ja on väga tore tantsida Eestimaale!

Pikaaegne Vormsi rahvatantsurühma juhendaja Eidi Leht

Ma arvan, et see on tagasihoidliku ja alalhoidliku eestlase viis ennast välja elada, nüüdseks on sellest saanud tõeline rahvusväärtus ja identiteedi küsimus.

Väike rahvas vajab suureks olemiseks suurt isamaa, kodu- ja ühtsustunnet, mille kõigi väljendus see on ja tänu millele oleme hoidnud ning edasi kandnud oma pärimuskultuuri ja rahvustunnet. See on saanud osaks meie rahvast.

TempID üks loojatest Mihkel Tedremaa

Minu jaoks täidab laulu- ja tantsupidu tänapäeval kahte rolli. Esiteks see aitab väärtustada ja pidada meeles üsnagi unikaalset meetodit, mis viis Eesti taasiseseisvuseni. Teiseks – olles ise laulukaare all esinenud, siis see võimas ühtekuuluvustunne ning vaatepilt, mis sealt avaneb, tekitab tunde, et me oleme rahvana palju suuremad ning kokkuhoidvamad, kui me ise tihti arvame.

Lauatennisemängija Jüri Muuli

Laulu- ja tantsupidu on eestlasega kokku minev asi. Need on meist lahutamatud.  Arvan, et sellised ilusad traditsioonid peaksid kestma. Need kannavad endas eestluse sümbolit.

Tantsisin kunagi ka ise, see juhtus olema 1988. aastal, iseseisvuspüüdluste ajal. Tantsisime kava, kus moodustasime sini-must-valge lipu. See on mulle tänaseni meelde jäänud.

«Eat. Bake. Enjoy» kokk ja looja Ebe Meitern

See on unikaalne. See on hetk, kui kõik on ühtsed. See on midagi hingele.