Vormsi vallavanem: Eestis on olnud kaks olulist sündmust – Kalevi suursõit ning laulu-ja tantsupidu

Eesti inimestele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?»

Energia avastuskeskuse leiutaja ja teaduse populariseerija Aare Baumer

Laulu- ja tantsupidu on kahtlemata sotsiaalne suhtlemine ja ühtekuuluvustunde väljendus, mis on väikese rahvahulgaga rahvusele väga oluline. Inimestel peab tekkima küünarnukitunne. Väikesele rahvusele on omane ka teatud nii-öelda sektitunne ning kuna meid on niivõrd vähe, siis ongi kogu rahvas laulu- ja tantsupeost haaratud.

Vormsi vallavanem Tanel Viks

Vanasti oli Eestis kaks olulist sündmust – Kalevi suursõit Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal ning laulu-ja tantsupidu. Vaadake või meie vana filmiklassikat: «Noor pensionär», «Vallatud kurvid» jne.

Tänaseks on alles jäänud vaid üks, mis kõnetab meid läbi aegade ning seetõttu tuleb seda hoida.

Swingtantsija Martti Kelindeman

Laulu- ja tantsupidu on vaja eesti rahva ühtlustunde säilitamiseks ja ühiste väärtuste hoidmiseks. Lisaks tants, ka rahvatants, on lihtsalt mõnus ajaviide – füüsiliselt arendav ja samal ajal annab mõistusele puhkust.

Laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask

Laulu- ja tantsupidu toob meid kõiki põlvkondade üleselt kokku ja tuletab nii visuaalselt kui emotsionaalselt meelde kõige ilusamat osa meist endist – raske on eemal olla ja hea koos olla, ilus on eestlane olla ja uhke just sellisena olla osake maailmast.

Mäletan eredalt omaenda ainsat laulupidu esinejana aastal 1991. Olin siis 11-aastane ja meeles on nii rongkäigu ootamine Harju tänaval kui ka uhke tunde ja valju häälega laulmine laulukaare all. Elu on viinud mind elama lauluväljaku lähedusse ja alati on mu peo ajal raske paigal püsida – juba proovide ajal käin aia taga luusimas ja ei leia asu.

Nüüd on käes kõige ilusam hetk – meie pere 9-aastane tütar läheb samu radu kõndima esinejate seas. Tema põlvkond ehk suur osa tänavuse laulupeo esinejatest, on sündinud vabas Eesti riigis. Puhtalt mõte sellest privileegist toob mulle pisara silma. Uhke ja hea on olla. Laulupeo traditsioon on võrratu ja aegadeülene ja poeb naha alla igaühele. 

Videograaf Hendrik Kuusk

Kui laulu- ja tantsupidu ei oleks, siis me peaksime selle endale ise välja mõtlema.

Dirigent Mare Talve

Laulupidu on suur kooslaulmine. Seda ei saa seletada, seda peab tunnetama –koosolemine, kooslaulmine, massiivsus,  ühtsus, üheshingamine, küünarnukitunne, vaimsus, musikaalsus. Iga laulja on nagu pisikene sipelgas suures sipelgapesakuhilas. See on võimas, ülendav tunne ja tunnetamine läbi isikliku kogemuse.

Õigusbüroo omanik Haapsalus Jaanus Ratas

Laulupeo traditsioon on Eestis üle 150 aasta vana ning on hoidnud eestlaste ühtsust nii headel kui ka väga rasketel aegadel. On äärmiselt tore vaadata, kuidas lauluväljakul kohtuvad inimesed väga erinevatest eluvaldkondadest ning Eesti eri paigust, kuid vennastutakse kui üheks perekonnaks. Hea on tõdeda, et meil on traditsioonid, mis muudavad ka vaoshoitud eestlased positiivsetest emotsioonidest ülekeevaks rahvaks.

Õpilane Brita Kärt Vähejaus

Mulle väga meeldib laulupidu ja arvan, et just sellepärast meil ongi teda tänapäeval vaja. Rahvas tuleb kokku ja kõikidel on tore. Lisaks on see oluline traditsioon, mida hoida. Olen ise laulupeol laulnud ja osalenud rongkäigus ja see on üks asi, mis mulle peo juures väga meeldib. Rongkäigus tekib väga hea tunne, mida ei oskagi täpselt kirjeldada.

Elamusürituste korraldaja StuudioRuumis Terje Adeele

Laulu- ja tantsupidu toob eestlust ühendades rahva kaasa elama millelegi võimsale, kaunile ja unikaalsele. See on kogu rahva pidupäev, mis põimib traditsioonilisi tavasid kaasaegse kultuuriga, andes igaühele võimaluse olla kaasatud, haaratud ja lummatud.

Rahvatantsuringi juhendaja Vormsilt Annika Adams

Laulu- ja tantsupidu on vaja selleks, et säiliks meie kultuuripärand, et seda kannaks edasi meie järeltulev põlvkond ning et kõigile oleksid nähtavad ja kuuldavad meie uued laulu- ja tantsuseaded. Jõudu loojatele ja pärandi kandjatele!