/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2010/05/27/375173t1hba5d.jpg)
AS Keila Taastusravikeskuse juhatuse esimees Dag Nurm selgitas eilse «Pealtnägija» loo valguses, et Keila haigla hoones tegutseb mitu ettevõtet ning neid peaks selgelt eristama.
Keila Taastusravikeskus: Keila haiglas tegutsevad asutused ei ole kõik ühesugused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulenevalt asjaolust, et AS Keila Taastusravikeskus on Keila haigla hoones rentnik ning osutab statsionaarse taastusravi teenust, seostatakse meid ülemäära palju Keila haigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) tegevusega, kes tegeleb hooldusravi ning järelraviteenuse osutamisega. Antud teenustel ja osakondadel on väga suured erinevused ning nendesse suunatakse väga erineva meditsiinilise probleemidega patsiente,» selgitas Nurm.
Nurm rääkis, et taastusravisse suunatakse patsiente, kes on võimelised võtma osa aktiivsetest protseduuridest (füsioteraapia, tegevusteraapia, logopeedi ja psühholoogi teenused) ning kellel on selge potentsiaal paranemiseks. «Hooldusravisse ja järelravisse suunatakse haiged, kes on meditsiinilises mõttes raskemas seisundis ning kes ei ole võimelised taastusravist täiel
määral osa võtma.»
«Keila Taastusravikeskus tahab välja öelda, et sellest kuidas patsiente koheldakse PERHis või mõnes muus haiglas, ei saa järeldusi teha teiste raviasutuste kohta ning tuleb teha selget vahet,» ütles Nurm ning lisas, et inimesed teevad Keila Taastusravikeskuse suhtes eilsest loost lähtuvalt valesid järeldusi.
« Oleme täna selle tõttu saanud väga suure küsimuste ja negatiivse tagasiside osaliseks. Kokkuvõttes kannatab oluliselt meie maine ja hea nimi,» ütles Nurm.
Kolmapäevane «Pealtnägija» saade käsitles ühe patsiendi lugu, keda ei ole Keila haiglas koheldud inimväärselt ning kus on pidevalt viidatud sellele, et Keila haiglas ei kanta korralikult hoolt patsientide eest.